Helüait

Värskit kullõmisõs

Jutt jänesepojast, kiä es taha’ magama jäiä’

„Jutt jänessepojast, kiä es taha’ magama jäiä’“ om Ellen Niidu egäveste aktuaalnõ lugu väikeisile latsilõ, miä ilmu edimäst kõrda 1967. aastagal ja midä om unõjutus loet jo mitmõlõ põlvkunnalõ. Lugõ Siiri Toomik (2020). Võro kiilde pandsõ Tiiu Proškina. Kaasõpildi om tennü Catherine Zarip ja taa om peri kirästüse Tammerraamat 2018. aastaga välläandõst.

Kae edesi

Paat

“Paat” om 1998. aastagal (välläandja Eesti Kostabi Selts) ilmunu Kauksi Ülle romaan üte Võromaa naasõ elosaatusõst. Romaan om kirändüstiidläse Rein Veidemanni hinnangul noidõ tekste hulgan, minkast sais kuun Eesti kirändüse identiteet. Lugõ Evar Riitsaar (2020). Kaas: Peeter Allik.

Kae edesi

Imäpuu

“Imäpuu” om Kauksi Ülle 2018. aastagal ilmunu luulõkogo (välläandja kirästüs Mustvalge), mink iist tä 2019. aastagal Juhan Liivi luulõavvuhinna sai. Kogon tulõ häste vällä autori etnofuturistlik kõrgvorm, minkaga tä meisterligult vana ja vahtsõ ühendüisi luu. Lugõ Helena Kesonen (2020). Kaasõpilt: Andres Rõhu.

Kae edesi

Maaskamaa

“Maaskamaa” om üts Kauksi Ülle edimäidsi novelle (ilmu 1988. aastaga Vikerkaaren nr 8). Tähendüslik novell kõnõlõs autori sõnnu perrä ökoturismi algusõst. Teno taalõ kirätüüle saiva Kauksi Ülle sünnükotussõ inemiseki teedä Vikerkaare aokiräst ja vanaimä karist Üllet: “Är sa inämb proosat kirotagu!”  Lugõ Helena Kesonen (2020). Pildi pääl om Kauksi Ülle kodotalo Saarlasõ külän ja tuu […]

Kae edesi

Huuv

“Huuv” (Kauksi Ülle Mänedsment 2000) om Kauksi Ülle tõnõ novellikogo. Kullõja saa üten autoriga ossa jäl esisaisvas saanu Eesti alostusaigsõst Tarto liina agulielost üten timä võlo ja vaivaga. Lugõ Helena Kesonen (2020). Kaasõpilt: Eve Eesmaa.

Kae edesi