Värskit kullõmisõs

Lõunõeestikeelitside tiidüsjuttõ sari põikas kõrras lähembiide naabriide mano: vahtsõ tiidüsjutu kõnõlõs kodavere keelen Treffneri gümnaasiumi abiturient Imre Nõmm. Tä and teedüst Kodavere kandist, kodavere keelest ja taa keele päämäidsist tunnussist. Foto: Elina Kalme

Lõunõeestikeelitside tiidüsjuttõ sarja edimädsen setokeelitsen loengun kõnõlõs Eesti Vabaõhumuuseumi tiidüstüütäjä ja näütüste kõrraldaja Nassari Elvi. Tä kirjeldäs süüke ja süümisekombit vanast aost täämbädsehe aigu vällä ja arotas, mille naa muutunu omma. Foto: Jaanus Heinla.

Kristel Vihmani kirotõt lumja muinasjutt „Ekekuu“ (2022) kõnõlõs naarahtusõ väest ja ilost. Raamadu perädü ilosa pildi om tsehkendänü Belliisi Seenemaa. Võro kiilde avidi raamadu panda Aili Sikk ja Jüvä Sullõv, võrokiilset muinasjuttu lugõ Karel Käos (2022). Kaasõpilt: Belliisi Seenemaa.

Lõunõeestikeelitside tiidüsjuttõ sarja vahtsõ võrokeelitse loengu kõnõlõs Talna Ülikooli ütsikunnatiidüisi instituudi doktorant, Tarto Ülikooli ütiskunnatiidüisi instituudi külälislektri ja sotsiaalse innovatsiooni entusiast Kadri Kangro. Tä näütäs, kuis omma köüdetü sotsiaalnõ kapital ja maaelo ja saami teedä, miä om sotsiaalnõ innovatsiuun. Sotsiaalsõst kapitalist ja kogokundlikkusõst kõnõlõs ka Kadri Kangro veet eestikeeline karmanihelü-kõnõlus eksperte Merle Linno ja Aet […]

Helüaida 40. märgotus (15.12.2022). 2022. aasta viimädsen märgotusõn kõnõlõs Mõnistõ kandist peri Nõlvaku Kaie tuust, kuis söögitegemine ja pühhi pidämine omma aoga muutunu. Ku aig esi jälleki muutus, tulõ mõtõlda, kuis hakkama saia. „Nii hädälitse ja mudsulda mi viil ei olõ, et hääd süüki tetä ei mõista, ku kõkõ kallimbat kraami poodist osta ei talda,“ […]