Värskit kullõmisõs

Lõunõeestikeelitside tiidüsjuttõ sarja jakkas Mari-Liisa Parder, kiä om Tarto Ülikooli eetigäkeskusõ tiidüstüütäjä. Tä kõnõlõs tõisildõarvamiisist (eesti keeli lahkarvamus) vai väärtüsdilemmadest, kon meil tulõ valli katõ vai viil inämbä hindäle tähtsä asja vaihõl. Kuis tuud tetä – kuis oppi väärtüskonflikte är tundma ja naid lahendama? Foto: Lauri Kulpsoo

Lõunõeestikeelitside tiidüsjuttõ sarja vahtsõn võrokeelitsen loengun kõnõlõs Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeletiidüse instituudi eesti keele lektor Plado Helen. Tä tuu vällä tähtsämbä ja esierälidsembä võro keele erijoonõ ja võrdlõs võro kiilt eesti keelega. Foto: Lauri Kulpsoo

Varstust peri, a joba pallo aastit Põlvan elläv Kürsa Ere oll seo aasta lehe- ja piimäkuul võro keele iistkõnõlõja. Värsse laiõmbalt rahvalõ näütämä nakas tä umbõs kolm aastat tagasi. Timä luulõtuisi saa lukõ blogist https://luulelennud.blogspot.com/ ja seol aastal ilmu ka edimäne luulõkogo „Taivast ja tuulõst“ (2023). Luulõkogo tagakülel om kirän nõnda: „Kõik värsi siin kaasi vahjõl […]

Lõunõeestikeelitside tiidüsjuttõ sari põikas kõrras lähembiide naabriide mano: vahtsõ tiidüsjutu kõnõlõs kodavere keelen Treffneri gümnaasiumi abiturient Imre Nõmm. Tä and teedüst Kodavere kandist, kodavere keelest ja taa keele päämäidsist tunnussist. Foto: Elina Kalme

Lõunõeestikeelitside tiidüsjuttõ sarja edimädsen setokeelitsen loengun kõnõlõs Eesti Vabaõhumuuseumi tiidüstüütäjä ja näütüste kõrraldaja Nassari Elvi. Tä kirjeldäs süüke ja süümisekombit vanast aost täämbädsehe aigu vällä ja arotas, mille naa muutunu omma. Foto: Jaanus Heinla.