Helüait

Otsingu tulemused sõnale: kauksi ülle

Kauksi Ülle luulõt

Kauksi Ülle 60. hällüpäävä avvus saa Helüaidast kullõlda luulõkimpu, kon om 26 luulõtust elost, inemiisist, mineväst, tulõvast, olõvast, kõgõst, miä henge pututas ja süämen tukskõlõs. Värsi omma Kauksi Ülle perämädse kümne aasta luulõkogodõst „Palunõiaq“ (Seto Ateljee Galerii 2012), „ObiNizza“ (Ji st Jumalikud Ilmutused 2017), „Paralleeluniversum“ (Seto Ateljee Galerii 2019), „Seto ikebana“ (Seto Ateljee Galerii 2021) ja „Vaest lätt üle“ (Seto Ateljee Galerii 2022). Lugõ autor esi (2022). Foto: Harri A. Sundell


Üülaul

„Üülaul“ om 2018. aastal alostanu folkpunk perreandsambli Baaba ja Ka 2022. aastal vällä ant helüplaat (Seto Ateljee Galerii MTÜ), kon Kauksi Ülle ja Riitsaarõ Evar esitäse Kauksi Ülle tekste pääle tettü laulõ. Kaasõpildis om Riitsaarõ Evari maali „Üü“ kujundanu Harri A. Sundell.

Viie, sätüngi, karmoška, laul: Evar Riitsaar

Lauluteksti, laul: Kauksi Ülle

Lüükpilli: Olavi Aida

Salvõstaja: Clockwork Stuudio


Kirjanik Juhan Jaik 28-aastasena. J. & P. Parikase ateljeefoto aastast 1927. Foto: Võrumaa Muuseum

Juhan Jaigi juttõ ja luulõtuisi

Juhan Jaik (1899–1948) om võro kiränik, kinka mõjo nii eesti- ku ka võrokiilsele kirändüsele om väega suur. Kirotanu ka võrokiilsit luulõtuisi, om Jaik sõski innekõkkõ võro proosa klassik, jutussidõ luuja, rahvaperimüse edesiandja. Timä 13. jaanuaril 2022 olnu 123. sünnüaastapäävä puhul saa Helüaidan kullõlda kattõ luulõtust ja säidset juttu, miä omma peri kogomigust „Valgõ kivi“ (Võro Selts VKKF 1999), 2007. aasta Võro-Seto Tähtraamatust (Võro Selts VKKF 2006), 2018. aasta võrokiilsest Tähekesest ni raamatust „Tondid, hundid, hobud“ (Canopus 2004). Võro kiilde pandsõ jutu ümbre Evar Saar, Kauksi Ülle, Madis Kõiv, Mariko Faster, Triinu Laan ja Valdis Laan. Lugõ Tarmo Tagamets (2021).

Pildi pääl om kiränik Juhan Jaik 28 aastat vana (J. & P. Parikase ateljeefoto aastast 1927). Foto: Võrumaa Muuseum


Iti ja kuningriik

“Iti ja kuningriik” (Seto Ateljee Galerii 2020) om Kauksi Ülle latsiraamat väikust tütrigust. Egäpäävädse juhtumisõ ja kildakõsõ Iti elost köütvä seoilmaaigsit asju vanõmba ao ummiga ja avitasõ märgota seto kultuuri ja olõmisõ üle. Lugõ Siiri Toomik (2020). Kaasõpilt: Evar Riitsaar.


Valit luulõq

Luulõtuisi Kauksi Ülle kogost “Valit luulõq” (Seto Ateljee Galerii 2012). Kogon omma luulõtusõ aastist 1980-2005. Helüaida jaos om noist vällä valit 23. Olõ-i kõrrat noid, midä saa Helüaidast välläandõ “Imäplaat” alt autori hindä ettekandõn kullõlda. Lugõ Helena Kesonen (2020). Kaasõpilt: Evar Riitsaar.


Paat 1.-4. päätükk

“Paat” om 1998. aastagal (välläandja Eesti Kostabi Selts) ilmunu Kauksi Ülle romaan üte Võromaa naasõ elosaatusõst. Romaan om kirändüstiidläse Rein Veidemanni hinnangul noidõ tekste hulgan, minkast sais kuun Eesti kirändüse identiteet. Lugõ Evar Riitsaar (2020). Kaas: Peeter Allik.


Paat 5.-9. päätükk

“Paat” om 1998. aastagal (välläandja Eesti Kostabi Selts) ilmunu Kauksi Ülle romaan üte Võromaa naasõ elosaatusõst. Romaan om kirändüstiidläse Rein Veidemanni hinnangul noidõ tekste hulgan, minkast sais kuun Eesti kirändüse identiteet. Lugõ Evar Riitsaar (2020). Kaas: Peeter Allik.


Paat 10.-13. päätükk

“Paat” om 1998. aastagal (välläandja Eesti Kostabi Selts) ilmunu Kauksi Ülle romaan üte Võromaa naasõ elosaatusõst. Romaan om kirändüstiidläse Rein Veidemanni hinnangul noidõ tekste hulgan, minkast sais kuun Eesti kirändüse identiteet. Lugõ Evar Riitsaar (2020). Kaas: Peeter Allik.


Paat 14.-17. päätükk

“Paat” om 1998. aastagal (välläandja Eesti Kostabi Selts) ilmunu Kauksi Ülle romaan üte Võromaa naasõ elosaatusõst. Romaan om kirändüstiidläse Rein Veidemanni hinnangul noidõ tekste hulgan, minkast sais kuun Eesti kirändüse identiteet. Lugõ Evar Riitsaar (2020). Kaas: Peeter Allik.


Imäpuu

“Imäpuu” om Kauksi Ülle 2018. aastagal ilmunu luulõkogo (välläandja kirästüs Mustvalge), mink iist tä 2019. aastagal Juhan Liivi luulõavvuhinna sai. Kogon tulõ häste vällä autori etnofuturistlik korgvorm, minkaga tä meisterligult vanna ja vahtsõt kokko põim. Lugõ Helena Kesonen (2020). Kaasõpilt: Andres Rõhu.