Helüait

Viiu Korneli luulõtusõ

Põlinõ võrokõnõ Korneli Viiu pand luulõhe kõik, miä ilman sünnüs ja henge pututas. Värses omma saanu nii tõsidsõ teemä, nigu Ukraina sõda, eelekrihind, mõtsaragominõ ja koroona, ku ka elo ja inemise ummi rõõmõ ja hätiga. Ku võimalik, omma luulõtusõ iks viguridõga ja läbi nal´a. „Nigu hobõsõlõ kaaru, inemisel vaia naaru. Et elovangõrd keremb olõs vitä, […]


Jaan Vahtra jutu

Jaan Vahtra (23. mai 1882 – 27. jaanuar 1947) om innekõkkõ tunnõt ku kunstnik, a timä tähtsüs võro kiränikuna om niisamatõ suur. Päämädselt kirot tä mälehtüisi ja perimüslikke juttõ, a ka rahvanalandit ja publitsistikat. Vahtra looming and häste edesi timäaigsõ elo ni inemiisi loomust ja sündmüisi ni om väärt ja põnnõv matõrjal olõvidõ ja tulõvidõ […]


Kristi Ilves: Mulgimaast, mulkest ja mulgi keelest

Lõunõeestikeelitside tiidüsjuttõ sarja edimäne mulgikeeline loeng om ülekaehus Mulgimaast, mulkõst ja mulgi keelest. Kõnõlõja Kristi Ilves om Tartu Ülikooli mulgi keele ja kultuuri lektri ni Mulgi Kultuuri Instituudi mulgi keele ja kultuuri spetsialist ja aolehe Ütsainus Mulgimaa toimõndaja. Tä alostas umma loengut Mulgimaa aoluu lühkü kirjeldusega muinasaost pääle, kõnõlõs Mulgimaa kihlkundõst, süükest ja mulgi keele […]


Jana Orion: Tark rändäjä jätt süäme kodo

Helüaida 33. märgotus (05.05.2022). Võrost peri Orioni Jana, kiä vidä Tal’na Kadrioro raamadukogon võro keele kohvitarrõ ja sai seo aastaka Hindätiidmise avvuhinnä, märgotas tuu üle, kuis jäiä võrokõsõs ka sõs, ku Võromaal ei elä. Teküs Tal’na võrokõnõ jaga mõtõt, et inemisega jääs sünnüst surmani üten kotus, kost tä peri om. „Tuust algusõpunktist, kost inemine peri […]


Külvi Marit: Sünnikombe vanemban perimüsen

Lõunõeestikeelitside tiidüsjutte sari jakkus tartokeelitse loenguga Lõunõ-Eesti sünnükombist vanõmban perimüsen. Kõnõlõs Tarto Ülikooli Villändi Kultuuriakadeemiä projektikõrraldaja Marit Külv. Aastil 2017-2021 uursõ Külvi Marit kuun Rebase Marjuga Harglõ kihlkunna saajakombit ja Lõunõ-Eesti sünnüperimüst 19. aastagasaa lõpust kooni täämbädse pääväni. Vanõmbas perimüses loetas taan loengun materjali, miä om peri 1880ndist aastist kooni 1930ndini, kukki kimmähe näütäs tuul […]


Maarja Punak: Kuis võlss veidemb halva sünnütänü?

Helüaida 32. märgotus (07.04.2022). Moostest peri politseikapten ja inneskine veebikonstaabli Punaku Maarja kõnõlõs tuust, määndse omma täämbädse ao võlssjutu ja kelmüse virtuaalmaailman ni kuis hinnäst internetin kaitsta ja hoita. „Om aig oppi võlssmist parõmbalõ är tundma, sis om vahtsist võlsõst arvosaaminõ edespite lihtsamb ja võimalus näide lõksi jäiä väikumb,” ütles tä ni jaga tarvilist teedüst. […]


Jüvä Sullõv: Lõunõeesti keele’ ja rahva’

Seokõrdnõ lõunõeestikeeline tiidüsjutt om võro keelen ja tuud kõnõlõs Tarto Ülikooli lõunõeesti keele ja kultuuri lektri Jüvä Sullõv (Sulev Iva). Tä kõnõlõs, kuis lõunõeesti rahvit kutsut om, kost näide keele peri omma, kuis keele aoluun arõnu omma ja määne om naidõ kiili kõnõlõjidõ hindätiidmine. Jüvä Sullõv kirjeldäs tiidüsliidsi uurmiisi ja rahvalugõmisõ tulõmuisi lõunõeesti kiili kottalõ […]


Maaja Glaser: Vabahus ei püsü esihindäst

Helüaida 31. märgotus (10.03.2022). Vahtsõliina gümnaasiumi oppaja ja kodotütride Orava rühmä juhõndaja Glaseri Maaja kõnõlõs tuust, midä and latsõlõ kodotütres vai nuurkotkas olõminõ ni mille om Kaitsõliitu vaia. „Parhillanõ sais maailmah om peris murrõlinõ. Sõda Ukrainah om pandnu mi nuuri kah mõtlõma tuust, et vabahus ei olõki nii kimmäs ja esihindäst mõista.“ Midä sõs noorõ […]


Kertu Sillaste “Tsillokõsõn majan”

Raamadu „Tsillokõsõn majan“ (Võro Instituut 2022) teksti, pildi ja kujondusõ om loonu Kertu Sillaste. Jutt kõnõlõs eläjist, kiä eläse ütenkuun tsillokõsõn majan. Lugu om veidükese hirmsa, tsipakõsõ naljakas ja teräkese oppusõga. Raamadu pildi omma sündünü egäsugumadsõst träänist, midä koton iks lövvüs. Raamat härgütäs ka meisterdämä, asju vahtsõst pruukma ja juttu kõnõlõma. Seo raamadu idee võitsõ […]


Karl Pajusalu: Akadeemiline tartu kiil

Edimäne lõunõeestikeeline tiidüsjutt om tartu keelen ja tuud kõnõlõs Tartu Ülikooli eesti keele aoluu ja murdidõ profesri akadeemik Karl Pajusalu. Tartu kiil om edimäne eesti kiil, midä om Tartu ülikoolin opatu. Taad või pitä kõgõ vanõmbas akadeemilidses õdagumeresoomõ keeles. Pajusalu kõnõlõs tartu keele pikäst ja kimmäst aoluust ni parlatsõst saisust üten kõigi timä perrätulõjidõga.