Helüait

Kristi Ilves: Mulgimaast, mulkest ja mulgi keelest

Lõunõeestikeelitside tiidüsjuttõ sarja edimäne mulgikeeline loeng om ülekaehus Mulgimaast, mulkõst ja mulgi keelest. Kõnõlõja Kristi Ilves om Tartu Ülikooli mulgi keele ja kultuuri lektri ni Mulgi Kultuuri Instituudi mulgi keele ja kultuuri spetsialist ja aolehe Ütsainus Mulgimaa toimõndaja. Tä alostas umma loengut Mulgimaa aoluu lühkü kirjeldusega muinasaost pääle, kõnõlõs Mulgimaa kihlkundõst, süükest ja mulgi keele […]

Kae edesi

Külvi Marit: Sünnikombe vanemban perimüsen

Lõunõeestikeelitside tiidüsjutte sari jakkus tartokeelitse loenguga Lõunõ-Eesti sünnükombist vanõmban perimüsen. Kõnõlõs Tarto Ülikooli Villändi Kultuuriakadeemiä projektikõrraldaja Marit Külv. Aastil 2017-2021 uursõ Külvi Marit kuun Valga Muuseumiga Harglõ kihlkunna saajakombit ja Lõunõ-Eesti sünnüperimüst 19. aastagasaa lõpust kooni täämbädse pääväni. Vanõmbas perimüses loetas taan loengun materjali, miä om peri 1880ndist aastist kooni 1930ndini, kukki kimmähe näütäs tuul […]

Kae edesi

Jüvä Sullõv: Lõunõeesti keele’ ja rahva’

Seokõrdnõ lõunõeestikeeline tiidüsjutt om võro keelen ja tuud kõnõlõs Tarto Ülikooli lõunõeesti keele ja kultuuri lektri Jüvä Sullõv (Sulev Iva). Tä kõnõlõs, kuis lõunõeesti rahvit kutsut om, kost näide keele peri omma, kuis keele aoluun arõnu omma ja määne om naidõ kiili kõnõlõjidõ hindätiidmine. Jüvä Sullõv kirjeldäs tiidüsliidsi uurmiisi ja rahvalugõmisõ tulõmuisi lõunõeesti kiili kottalõ […]

Kae edesi

Kertu Sillaste “Tsillokõsõn majan”

Raamadu „Tsillokõsõn majan“ (Võro Instituut 2022) teksti, pildi ja kujondusõ om loonu Kertu Sillaste. Jutt kõnõlõs eläjist, kiä eläse ütenkuun tsillokõsõn majan. Lugu om veidükese hirmsa, tsipakõsõ naljakas ja teräkese oppusõga. Raamadu pildi omma sündünü egäsugumadsõst träänist, midä koton iks lövvüs. Raamat härgütäs ka meisterdämä, asju vahtsõst pruukma ja juttu kõnõlõma. Seo raamadu idee võitsõ […]

Kae edesi

Karl Pajusalu: Akadeemiline tartu kiil

Edimäne lõunõeestikeeline tiidüsjutt om tartu keelen ja tuud kõnõlõs Tartu Ülikooli eesti keele aoluu ja murdidõ profesri akadeemik Karl Pajusalu. Tartu kiil om edimäne eesti kiil, midä om Tartu ülikoolin opatu. Taad või pitä kõgõ vanõmbas akadeemilidses õdagumeresoomõ keeles. Pajusalu kõnõlõs tartu keele pikäst ja kimmäst aoluust ni parlatsõst saisust üten kõigi timä perrätulõjidõga.

Kae edesi

Anneli Kaarna: Hää latsõ laulukiil

Helüaida 30. märgotus (10.02.2022). Võrokõsõst käsitüüline ja muusik Kaarna Anneli arotõlõs tuu üle, mille timä põlvkunna inemiisil om rassõ võro keelen kirota. „Koton, ummi latsiga ja poodi man võro keelen kõnõlaminõ tulõ nigu esihindäst, a muial om tuu vana sund, et piät „kultuurnõ“ olõma,“ ütles tä. Sõski ei olõ seo kavva kestnu kiildmine ja tänitämine […]

Kae edesi

Enn Kasaku jutu

Navilt peri tiidüsfilosoof ja astrofüüsik Kasagu Enn om kirotanu mitmit võrokiilsit juttõ, üles astnu Kaika suvõülikoolõn ja vällä märknü pallo vahtsit sõnno võro kiilde. Osa noist sõnnost ilmuva „Lühkesen võro-eesti loodusõtsäpendämise sõnastigun“, miä om tunnõt ku edimäne võrokiilne eräalasõnastu. Aastil 1995–1997 oll Kasagu Enn Võro Instituudi direktri ja 2018. aastagast om tä Tarto Ülikooli usotiidüskunna […]

Kae edesi

Ivari Padar: 2022 maailman ja Võromaal

Helüaida 29. märgotus (13.01.2022). „Om aig olla aupaklik luudusõ suhtõn,“ ütles võrokõsõst poliitik Padari Ivari uman märgotusõn, kon tä arotõlõs tuu üle, määntses käänd elo vahtsõl 2022. aastal. Pääväkõrran teemadõ hulgan omma keskkund, kliima, haigusõ, maailma riike vaihõkõrra, elektrihind ja elo Vanal Võromaal. Sõski jääs kõlama luutusõga üteld mõtõ: „Probleemi omma Jumala puult luudu tollõ […]

Kae edesi

Kirjanik Juhan Jaik 28-aastasena. J. & P. Parikase ateljeefoto aastast 1927. Foto: Võrumaa Muuseum

Juhan Jaigi juttõ ja luulõtuisi

Juhan Jaik (1899–1948) om võro kiränik, kinka mõjo nii eesti- ku ka võrokiilsele kirändüsele om väega suur. Kirotanu ka võrokiilsit luulõtuisi, om Jaik sõski innekõkkõ võro proosa klassik, jutussidõ luuja, rahvaperimüse edesiandja. Timä 13. jaanuaril 2022 olnu 123. sünnüaastapäävä puhul saa Helüaidan kullõlda kattõ luulõtust ja säidset juttu, miä omma peri kogomigust „Valgõ kivi“ (Võro […]

Kae edesi

Rainer Kuuba: Rahvalugõmisõl saa kirja panda uma keele mõistmisõ

Helüaida 28. märgotus (29.12.2021). Võro Instituudi direktri Kuuba Rainer kuts inemiisi üles 28. joulukuul 2021 pääle nakanu ja 15. vahtsõaastakuul 2022 läbi saaval rahvaloendusel umma võro keele mõistmist kirja pandma. Seokõrd rahvaloendaja egäleütele kodo ei lää ja inämbüs andmit võtt riik registriist. Sääl aga olõ-i teedüst inemiisi paikkundligõ kiili mõistmisõ kottalõ. Nii om ainukõnõ võimalus […]

Kae edesi

Jan Rahman: Võrokõisi varandus

Helüaida 27. märgotus (16.12.2021). „Täämbädse päävä võro kultuuri kõgõ suurõmb varandus om süämega tegijide hulk,“ kõnõlõs Uma Lehe päätoimõndaja Rahmani Jan. Kultuur kasus aastasatu ja tuud antas edesi põlvõst põlvõ. Meil, Võromaal, om loomulik, et kultuuri ülestähendämise ja manoluumisõga tegeles hulga rahvast. Tuu and kimmüst, et võrokõisi umaperä jääs taan kõrrast inämb ütetaolidsõs minevän ilman […]

Kae edesi

Aastatsõõr. Keelepesä oppajidõ luulõtuisi latsilõ

Võrokeelitside luulõtuisi kogomik „Aastatsõõr“ om Vana-Võromaa keelepesäoppajidõ ütine looming aastist 2017–2018. Luulõtusõ omma köüdedü latsiaidu opiprogrammõga ja jagonõsõ teemadõ perrä. Teema omma: kodo, latsiaid, muusiga, luudus, tähtpäävä, aastaao ja 12 kuud. Tast löüd lihtsit ja rõõmsit luulõtuisi kullõmisõs egäl aol. Luulõtuisi teksti üten piltega omma välän Võro Instituudi kodolehe pääl. Luulõtuisi autori omma: Jaana Promvalds, […]

Kae edesi

Senni-tädi naarukuul

Kadri Ugur, Senni-tädi juttõ kirjapandja ja Helüaita lugõja (2021), kõnõlõs noist nii: „Senni oll mu vanatädi, mu imäle oll tä tädi. Üts lõpmada kangõ mutt oll sjoo Senni-tädi, elli tävveverelist ello ja opas tuud nuurilõ kah. Senni kõrval oll kõgõ sääne tunnõ, et olt nigu puss mõskmada villu sehen: olõ-õi istmist ei astmist, julgust ei […]

Kae edesi

Marju Kõivupuu: Maailma mõistmisõst ja mõõtmisõst

Helüaida 26. märgotus (2.12.2021). Võrokõsõst tiidläne Kõivupuu Marju kõnõlõs tuust, et maailmast arvosaaminõ ja maailma mõõtminõ om üts ütlemäldä keerolinõ kunst. Tä märgotas tiidläse elost parlatsõl tõõtagotsõl vai sotsiaalmeediä tõõ aol. „Tiidläisi hädä om tuu, et näil olõ-i lihtsit ja selgit vastussit, mis püsüse aon kimmä nigu sannasuurunõ raudkivi nurmõ pääl,“ ütles Kõivupuu Marju. Uman […]

Kae edesi

Kodoväreti’

“Kodoväreti’” om Johannes Siska luulõkogo (Võro Instituut 2008), mink 19 luulõtusõst 17 omma võro keelen. Johannes Siska (1913-1973) oll luulõtaja ja meremiis, kiä oll peri Rõugõ valla Hinu küläst. Lugõ Agur Seim (2021). Kaas: Diana Allas.

Kae edesi

Evar Saar: Mugavusõ hind

Helüaida 25. märgotus (18.11.2021). Saarõ Evar, mõnikõrd põllumiis, istus aig-aolt pikembät aigo traktori pääl, kon sündünü märgotusõn arotas tä planeedi pästmisest ja kliimasõbraligust elost. Tä tuu ka üte pikembä näüte kahtlasõ väärtüsega rohepüürde kottalõ. Uman Lehen ilmunu artikli „Mugavusõ hind“ Foto: Mariko Faster.

Kae edesi

Kaido Kama: Esihindäst mõista asi

Helüaida 24. märgotus (04.11.2021) om pühendedü võrokeelidse aolehe Uma Leht 500. numbrõlõ. Võrokõnõ Kama Kaido löüd, et võro kiil om ütest külest populaarnõ, a tõsõlt puult pruugitas taad egäpääväelo kõnõluisin, kõgõ selgembähe nuuri siän, veidemb ku 21 aastakka tagasi. Kama arotas, miä võro keele sugutsiid väikuid kiili pästä või ja ots näütit muialt ilmast. Tä […]

Kae edesi

Nele Reimann: Mäe pääl vai mõtsa veeren om võrokõsõ kodo. Märgotuisi ütsindä bussiga sõitõn

Helüaida 23. märgotus (21.10.2021). Kokko loet numbrõ näütäse, kuis liinu pite eläs hulga inämb inemiisi ku maal. A kas kiäki om kokko arvanu, ku hulga om noid, kiä olõs tahtnu siiäkanti jäiä, a elukorraldus ei jätä näile säänest võimalust? „A ku ilm om tõtõstõ pöörän, om tuud, mis tulõman, siski paremb vasta võtta uma mäe […]

Kae edesi

Joel Pulk: Kuis jutukõsõst legend saa

Helüaida 22. märgotus (07.10.2021). Antslast peri märgotaja Pulga Joel arotas, kuis legendi tegünese, mändse inemise legende tegeläisis passissõ ja kuis legend aoproovilõ vasta pidä. Legendi kestmise iist hoolitsõs rahvas, ku jutu seen tuu õigõ muting olõman om. Uman Lehen ilmunu artikli “Kuis jutukõsõst legend saa.” Foto: eräkogo.

Kae edesi

Jüvä Sullõv: Võro keelele inämb eloõigust!

Helüaida 21. märgotus (30.09.2021). Keeletiidläne ja võro keele oppaja Jüvä Sullõv märgotas, midä om vaja võro keele latsilõ elävähe edesiandmisõs. Tä härgütäs inemiisi inne umavalitsuisi valimiisi valla- ja liinavõimu mano tahtjidõ käest küsümä, midä nimä ja näide eräkunna võro keele hääs tegevä. Foto eräkogost.

Kae edesi

Taago Tubin: Kootsitu elo

Helüaida 20. märgotus (23.09.2021). Lavastaja Taago Tubin märgotas sändse nättüse üle nigu elo(stiili)nõvvoandminõ. Nõvvoandja käkvä hinnäst esi nimetüisi taadõ, näütüses mõttõga elo koots, esihindä edendämise koots vai kogoni tiidlikkusõ meistre… A õhku jääs küsümüs: kas seo iks om paradiis, midä meile pakutas ja müvväs? Uman lehen ilmunu artikli „Kootsitu elo“. Foto: Heigo Teder.

Kae edesi

Mati Kalkuni jutussit

Mati Kalkuni (1941-2014) 80. sünnüaastapääväs pand Helüait vällä kolm juttu timä Umalõ Lehele saadõtust võrokeelitsest jutuvarast. Kalkuna Mati oll ütekõrraga opnu (ao)kiränik ku lihtsä külämiis, ni ka kõrraldaja ja filosoof, kink jutõst tull vällä hariligu inemise sükäv siseilm. Hää nali käve õks kõgõ asja mano. Tuu man jäi miis esi aga tõsitsõs ja välläpeetüs. Lugõ […]

Kae edesi

Kalju ja Lembit Ahvena luulõt

Kalju Ahvena (1921-1946) 100. sünnüaastapääväs pand Helüait üles mõnõ timä ja tä vele Lembitu luulõtusõ kogost „Kolm Ahvenat“ (2002). Foto Kalju Ahvenast om peri luulõkogost „Kas mäletad?“ (1956). Luulõtuisi lugõ Urmas Kalla (2021), kink kirotõt om ka jutukõnõ vellist Ahvenist. Lembit Ahven (1916-2006) sündü Võõpson, tä vele Heino (1919-1988) ja Kalju (1921-1946) – Räpinäl. Koolitiid […]

Kae edesi

Kristi Küppar: Hüväste, latsõigä!?

Helüaida 19. märgotus (09.09.2021). Elo häädümise üle märkjä Kübärä Kristi märgotas aotlidsõst elost. Tä kõnõlõs noist viimätsil aigõl ärlännü luujist, kiä timä ello kõvva mõotanu omma. Ekäütte noist olõmi mi just nigu egäveste uma elo osas pidänü. A sõs äkki näid inämb ei olõ… Kas taa om märk hindä vanassaamisõst? Uman lehen ilmunu artikli „Hüväste, latsõigä!?“ […]

Kae edesi

Kalõvipoig. Fr. R. Kreutzwaldi eeposõ perrä jutustanu Eno Raud

Fr. R. Kreutzwaldi eeposõ “Kalevipoeg” om (kooli)latsi tarvis ümbre kõnõlnu Eno Raud. Edimäst kõrda ilmu taa ümbrejutustus 1970. aastagal. Nüüd om taast olõman võrokeeline kullõmisraamat. Ümbre pand Urmas Kalla (2021). Lugõ Helena Kesonen (2021). Kaasõpilt: Kristjan Raud (Tammerraamatu 2013. aastaga välläandõ kaasõpildi abiga).

Kae edesi

Olavi Ruitlase võrokeelist luulõt

Olavi Ruitlase võrokeelitsit luulõtuisi kogodõst “Inemise sisu” (Eesti Kostabi Selts 1998), “kaera jaan ja mister proper” (Võro Selts VKKF 1999), “Viie pääle” (Väiku välläandja 2005) ja “Eesti edulood” (Kuri Karjas 2013). Lugõ Olavi Ruitlane (2021). Foto: Jaak Urmet.

Kae edesi

Agu Vissel: Toruplatsi Platoni akadeemiä

Helüaida 18. märgotus (26.08.2021). Võrokõsõst tarkusõarmastaja Visseli Agu usk, et kõnõlamisõst ja kullõmisõst om saaman väikeisi kultuurõ kuld, hõpõ ja nahvta. Noid kunstõ tulõ kunstmõistusõ ja kirä kõrval kõvastõ hoita. Selle et õnnõ virga vaimuga väiku kultuuri, kiä opva är kõnõlõmisõ ja tähelepandmisõ väe ja jäävä ello. Uman lehen ilmunu artikli „Toruplatsi Platoni akadeemiä“. Foto […]

Kae edesi

Contra latsiluulõtuisi

Contra latsiluulõtuisi. Luulõtusõ omma ilmunu aokirä Täheke võrokeelitsin numbriin aastil 2005-2021. Kullõ ja loe sõbralõ vai jõuluvanalõ – nalla saa kimmähe! Helüaita lugi Contra esi. Foto: Kalev Zimmermann.

Kae edesi

Olkõ vakka!

“Olkõ vakka!” (Mina Ise 2019) om Contra luulõkogo, kost või löüdä inämbüse timä võrokeelitsest luulõ- ja laululoomingust. Päält Contra hindä luulõtuisi om sääl timä tõlgit tekste eesti ja läti klassikilt, niisamatõ üts tõlgõ pikardia keele Vimeu murdõst. Lugõ Contra (2021). Kaasõpilt: Kristina Viin.    

Kae edesi

Tont ja Facebook

“Tont ja Facebook” (Varrak 2019) om Andrus Kivirähä jutukogo, miä jakkas varatsõmpi jutukogodõ (“Kaka ja kevvväi” ja “Karnõval ja kardohkasalat”) mõttõliidsi kukõrkuutõ – luu kõnõlõsõ näütüses kärbläsepiirakust, tatipuust, musimakjast hüürläsest, saapidõga supist ja tõisist andsakist tegeläisist. Toimõnd Mariko Faster. Lugõ Ago Soots (2021). Kaasõpilt: Heiki Ernits. Luu’ panni’ võro kiilde: Maie Allas, Maarika Alvela, Mariko […]

Kae edesi

Veere päält lauldõn

Leila Holtsi luulõt kogost “Veere päält lauldõn” (Võro Instituut 2016). Holts om Põlva kihlkunnast Kähri küläst peri võro luulõtaja ja tõlkja, kiä eläs jo pikembät aigu Inglüsmaal Newcastle’in. Timä õkva elost peri luulõpildi sünnüse õks kodotsõn võro keelen – kuis om olla vällämaal (kirä)naanõ, kontoritüüline ja kuis mõotasõ inemist seoilma-aigsõ hädä. A vägevämbäs kõgõst korgusõ […]

Kae edesi

Põimaja kuu all

Leila Holtsi luulõt kogost “Põimaja kuu all” (2005). Holts om Põlva kihlkunnast Kähri küläst peri võro luulõtaja ja tõlkja, kiä eläs jo pikembät aigu Inglüsmaal Newcastle’in. Lugõva Hipp Saar (2021) ja Eliisabet Raju (2021). Helüait and vällä ka sama raamadu mano käüvä CD, kon Leila Holtsi luuduid rahvalaululiidsi tekste kandva ette autor, Jana Kuningas, Elo […]

Kae edesi

Leanne Barbo: Tervet ello ei jõvva ekraani takan ellä

Helüaida 17. märgotus (12.08.2021). Rahvamuusik, oppaja ja Talna tandsuklubi pernaanõ Barbo Leanne märgotas muusiku elost pallo muutuisi üten toonu koroona-aol. Tä näge sääl pallo häid külgi, a jõud lõpus õks vällä tuuni, et peris kõkkõ ello ekraani takan är ellä ei jõvva. Foto: Liina Lelov. Uman lehen ilmunu artikli „Tervet ello ei jõvva ekraani takan ellä“.

Kae edesi

Voldemar Raidaru võrokeelist loomingut

Voldemar Raidaru (1913-2006) om Võrolt peri kirämiis, kiä om kirotanu proosat nii suurilõ ku latsilõ ja ka luulõt. Timä 15. surma-aastapääväl 10. põimukuul 2021 ilmutas Helüait valituid pallo Raidaru võrokeelitsest loomingust. Tävveniste om Helüaita loet kogomik “Mo süämen ja meelen” (1996) kodoliina Võro latsõpõlvõaigsidõ mälehtüisiga. Viil saa kullõlda väikut valikut Raidaru võrokeelidse luulõga kogomigõst “Soneti” […]

Kae edesi

Erkki Koort: Kas Võro liin sai siiäkotsilõ meelehää iist?

Helüaida 16. märgotus (29.07.2021). Julgõolõkiasjatundja ni kirämehe Koorti Erkki põnnõv märgotus köüt kokko arotusõ korruptsioonist ja vällämõtõld, a aoluulist tausta rehkendävä luu Võro liina luumisõst. Foto: Jan Rahman. Uman lehen ilmunu artikli “Kas liin sai siiäkotsilõ meelehää iist?”

Kae edesi

Toivo Tootsen: Hinge paik

Helüaida 15. märgotus (15.07.2021). Kirä- ja huumorimiis Tootseni Toivo märgotas umast henge paigast. Süämest tulnuidõ sõnnuga kitt Tootseni Toivo umma kodokotust Rõugõt. Tä löüd, et egäl inemisel om olõman uma periskodo, henge kotus, kon inemine hinnäst häste tund. Ku elo meid vaihtõpääl ka muialõ kuts, sõs tuu kotus om nii võimas, et jääs kodos ka […]

Kae edesi

Triinu ja Taavi jutu’

Ellen Niidu Triinu ja Taavi jutu’ omma saatnu mitund põlvkunda väikeisi lugõjit. Nüüd rõõmustasõ naa väikeisi võrokõisi ka võro keelen: “Triinu ja Taavi omma’ katsiku’. Mõnikõrd tegevä’ nää’ ütesugust koirust, mõnikõrd katõsugust. Nii kuis tujo om…”. Lugõ Iiri Saar (2021). Võro kiilde pandsõ Valdis Laan Tammerraamatu 2017. aastaga välläandõ perrä. Kaasõpilt: Edgar Valter.

Kae edesi

Triinu Guerrin: Aiaga piät iks aigu olõma

Helüaida 14. märgotus (01.07.2021). Permaaia pidäjä Guerrin’ Triinu märgotas aiapidämisest. Tä arotas, mändse omma sagõhõmpa ettetulõva mõttõmustri, miä inemiisi aiapidämise plaanõ sekässe. Tä jaga ka paari lihtsät tõtõ, minkaga värski aiapidäjä piässi arvõstama. Uman lehen ilmunu artikli „Aiaga piät iks aigu olõma“. Foto: Andres Teiss.  

Kae edesi

Kalle Eller: Põlitsidõ rahvidõ väärt tiidmise

Helüaida 13. märgotus (17.06.2021). Vana võrokõnõ Elleri Kalle märgotas põlitsist rahvist. Om perämäne aig kokko korjada niipallo umma põlist tiidmist ku võimalik. Eller kõnõlõs mitu uskmalda luku, miä õnnõ tuu tarkusõ peräst juhtuda saiva. Märgotus om pühendedü Tartun 2021. aastaga piimäkuun toimuvale Soomõ-Ugri rahvidõ maailmakongressile ja taa perrä om kirotõdu Uma Lehe artikli „Põlitsidõ rahvidõ […]

Kae edesi

Tsillokõsõ soe jutu

Juhani Püttsepä raamat „Tsillokõsõ soe jutu“ (Võro Instituut 2020) kõnõlõs väikulõ lugõjalõ soest, kedä hariligult peetäs iks kuras eläjäs. Soekutsiga käü-üi latsiaian, poti pääl, nä ei vaihta rõivit, a mängvä ja tandsva külh, nigu latsõ iks. Raamadu tõlksõ võro kiilde Miina Aleksandra Piho ja pildi tekk Kadi Mõttus. Lugõ Eleanora Rõõmusoks (2021).

Kae edesi

Haukamaa laulu´

Ain Kaalepi 95. sünnüaastapäävä puhul pand Helüait üles timä võrokeelidse luulõtusõ kogost „Haukamaa laulu´“ (Võro Selts VKKF 1999). Inämbüst luulõtuisist lugõ Pulga Jaan (2021). Mõnõ  salvõstusõ omma peri helükassetilt „Rohilinõ ruunakõnõ“ (Võro Instituut 1996) ja sarja „Kirjanike hääled“ CDlt „Maiseid maastikke“ (Eesti Kirjanduse Selts 2013), kon naid lugõ Ain Kaalep esi. Kaasõpilt: Pikne Kama.

Kae edesi

Silja Otsar: Laul om tervüses!

Helüaida 12. märgotus (03.06.2021). Muusigaoppaja ja koorijuht Otsari Silja märgotas koorilaulust ja laulmisõst laembalt ja härgütäs kõiki inämb laulma umahindä ni ka tõisi tervüses ja meelehääs. Uman lehen ilmunu artikli „Laul om tervüses!“ Foto: Jan Rahman.

Kae edesi


Vilve Oja: Egä käsitüü om ainulinõ

Helüaida 11. märgotus (20.05.2021). Mittetulundusütisüse Vana-Võromaa Käsitüü iistvidäjä Oja Vilve ütles, et ostja hindas käsitüü man kõgõ inämb tuud, et egä käsitüüasi om esieräline. Ta kõnõlõs käsitüüliisist ja tuust, kuis käsitüü mi egäpääväello rikkambas tege. Uman Lehen ilmunu artikli „Egä käsitüü om ainuline“. Foto: eräkogo.

Kae edesi

Saadanajantj

Mihhail Bulgakovi (1891-1940) 130. sünnüaastapäävä puhul pand Helüait üles timä jutustusõ „Saadanajantj“, mille and 1993. aastagal vällä Võruvaimu Selts. Vinne keelen ilmu jutustus “Дьяволиада” edimäst kõrda 1923. aastaga ja eesti keelen päälkiräga “Saatanlik lugu” 1968. Võro kiilde tõlksõ Jüvä Sullõv raamatust „Собрание сочинения в пяти томах. Том 2.“, miä om Bulgakovi viieköütelidse välläandõ 2. köüde. […]

Kae edesi

G. A. Oldekopi luulõtuisi lõunõeesti keelen

Gustav Adolph Oldekopi (1755-1838) lõunõeestikeelitsit luulõtuisi. Suurõmba jao umast elost oll Oldekop Põlvan keriguoppaja. Päält tuud oll tä viil lehemiis ja luulõtaja, kiä kirot värsse lõunõeesti keelen. Timä looming om vällä ant raamatun „Suve õdang“ (Eesti Raamat 1985, kokko säädnü Aarne Vinkel). Luulõtuisi ja sissejuhatust lugõ Urmas Kalla (2021). Pilt: teedäolõvalt kõgõ vanõmb foto Põlva […]

Kae edesi

Bärsärk

Kalle Istvan Elleri võro- ja tartukeelist luulõt kogost „Bärsärk“ (Ilmamaa 2001). Võrokeelitsit luulõtuisi lugõ Laivi Org (2021) ja tartukeelitsit lugõva Eva Saar (2021) ja Madis Arukask (2021). Epp Margna illustratsiuun om peri luulõkogo „Bärsärk“ edelehelt.

Kae edesi

Ulvi Mustmaa: Kül tsiga tsolgi löüd!

Helüaida 10. märgotus (06.05.2021). Võrokõsõst ilmahulgus ja reisijuht Ulvi Mustmaa kõnõlõs, et massa-i kurvasta tuuperäst, et välämaal käümine parlatsil aigõl küländ võimalda om – ka Eestimaa om täüs avastamalda ja nägemäldä kotussit, midä mass kaema minnä. Uman Lehen ilmunu artikli “Kül tsiga tsolgi löüd!” Foto: Jan Rahman.

Kae edesi

Triinu Laan: Võrokõsõ keelemüüdi

Helüaida 9. märgotus (04.05.2021). Kultuurikõrraldaja ja võrokeelitside latsi imä Triinu Laan küsüs uman märgotusõn, kas mi põlvkund om perämäne, kinkal om võro kiilt vaja? Tä ütles, et võro kiil om ku tuulõlohe nüür, miä lask mi latsil ello korgõst ja kavvõst kaia suurõilma tuulõ käen häössihe minemädä. Uman Lehen 27.08.2020 ilmunu artikli “Võrokõsõ keelemüüdi”. Foto: […]

Kae edesi

Heiki Kelp: Mõts ja kultuur

Helüaida 8. märgotus (22.04.2021). Võrokõsõst kultuurijuht ja mõtsasõbõr Heiki Kelp murõhtas uman märgotusõn, kas saias arvu, et mõts om üts noist vähätsist väärtüisist, mis om mi kõigi pelgupaik, mi püsümäjäämise ja kultuuri kattõvara? Uman Lehen ilmunu artikli “Mõts ja kultuur”. Foto: Jan Rahman.

Kae edesi

Kalle Eller: Jutt piirivelli vaihõl

Helüaida 7. märgotus (08.04.2021). Vana võrokõnõ Elleri Kalle arotas võrokõisi ja setodõ piiriküsümüisi üle. Tä näütäs, kupallo om võrokõisil ja setodel ütist ja tund rõõmu, et joba mõnt aigu om olõman Setomaa vald ja uut, et ka Vana-Võromaa võissi kunagi kõgõ tävvega üten piirin olla. A vaihõpääl võissi panda Setomaa valla piiri vasta Võromaad sinnä, […]

Kae edesi

Sinivant

Aino Perviku raamat „Sinivant“ (Tammerraamat 2020) väikeisile latsilõ, kohe om pildi’ joonistanu’ Catherine Zarip. Väiku Sinivant om eläjälats, kiä käü latsiaian, mäng sõpruga, om haigõ, käü poodin,  sünnüpääväl ja märdisandin ni rõõmustas ja kurvastas nigu kõik latsõ.  Õkva lugõmisõ päält pand jutu’ võro kiilde Triinu Laan (2021)

Kae edesi

Monika Rogenbaum: Tüüd süämega tegevä inemise pandva paika tuu, kuis rassõl aol toimõ saias

Helüaida 6. märgotus (29.03.2021). Harglõ kandi võrukõnõ, Paju pansionaatõ teenussidõ arendusjuht Monika Rogenbaum kõnõlõs umast kogõmusõst, kuis toimõ tulla, ku suurõmb osa huuldõkodo elänigest ja tüütäjist koroonatõppõ jääs ja midä taast oppi om. Eestikeelitsena ilmu taa lugu Lõuna-Eesti Postimehen (10.03.2021). Foto om peri eräkogost.

Kae edesi

Iiri Saar: Urbõkuu om tiatrikuu

Helüaida 5. märgotus (25.03.2021). Võrokõsõst sotsiaalpedagoog, harrastusnäütlejä ja kogokunnatiatri vidäjä Saarõ Iiri märgotas tuust, et eestläse omma tiatrirahvas. Tiatri om jo päält saa aastaga avitanu mi inemiisil unõhta päävätüü rasõhust ja luvva ni unista. Taad ei tii tühäs ka tuu, ku jo tõist aastakka kesk tiatrikuud kõik riigi tiatri kinni pantas. Uman Lehen ilmunu artikli […]

Kae edesi

Umatsõs tett Kreutzwaldi jutussõ’ võro keelen ja meelen

CD “Umatsõs tett Kreutzwaldi jutussõ’ võro keelen ja meelen” (Papa Kreutzwaldi Õueteater 2018). Plaadi pääl kõnõlõsõ uman kodotsõn võro keelen Kreutzwaldi muinasjuttõ Silvi Jansons, Helju Kalme, Ruth Toots, Siiri Toomik ja Helle Laanpere. Juttõ vaihõlõ mängitäs jupikõisi Fred Jüssi helüplaadilt “Eesti laululinde” (Tallinn, 2011). Kaasõpilt: Grethe Rõõm.

Kae edesi

Rainis Haller: Lõpueksämi omma kooliharidusõ osa

Helüaida 4. märgotus (11.03.2021). Võrokõsõst matõmaatigaprofesri Halleri Rainis kõnõlõs, kuis lõpueksämi avitasõ hoita Eesti kooliharidusõ egäl puul ütesugumast hääd tasõt. Ilosalõ luudusõlõ lisas om Eesti kõgõ suurõmb varandus koolitõdu inemise ja latsi tulõ härgütä hindä harimisõs vaiva nägemä. Uman Lehen ilmunu artikli “Lõpueksämi omma kooliharidusõ osa”. Foto om peri eräkogost.

Kae edesi

Väiku Vunts

Ilmar Tomuski latsiraamat „Väiku Vunts“ (Tammerraamat 2019), kohe om pildi’ joonistanu’ Catherine Zarip. Raamat om arvat 2019. aastal Eesti 25 kõgõ ilosamba raamadu hulka. Väiku kassipoig saa ütel pääväl arvo, et tä om maailman tävveste ütsindä. Ta lätt suurtõ ilma vahtsõt koto otsma. Nii nakkasõ’ pääle timä seigelüse’. Võro kiilde pandsõ Aasa Liiv. Lugõ Mariko Faster […]

Kae edesi

Aira Lõhmus: Oppusõ Hispaanian

Helüaida 3. märgotus (25.02.2021). Võrokõsõst füsioterapeut Lõhmussõ Aira kõnõlõs, midä tä Hispaanian praktikal kävven tähele pandsõ ja võrdlõs Eesti ja Hispaania ello. Tõsõl maal eläden ja ello vallaliidsi silmiga kaiõn saa uma oppusõ kergehe kätte. Uman Lehen ilmunu artikli “Mu oppusõ Hispaanian”. Foto: Aive Urberg.

Kae edesi

Ele Pedassaar: Ummamuudu linna kliima

Helüaida 2. märgotus (11.02.2021). Võrokõsõst ilmatiidläne Pedassaare Ele kõnõlõs ummamuudu liina ummamuudu kliimast. Saami teedä, mändse Eesti ilmarekordi omma Võro liina käen ja kuulõmi, kas võrokõsõ ka edespite kõrraliidsi lumõga talvi nägevä. Uman Lehen ilmunu artikli “Ummamuudu liina kliima”. Foto om peri Pedassaare Ele eräkogost.

Kae edesi

Verrevmütsükene

Muinasjutt “Verrevmütsükene”, kirja pandnu Charles Perrault. Võro kiilde pand ümbre Jüvä Sullõv kirästüse Eesti Raamat “Punamütsike (1976) perrä. Lugõ Jüvä Tuulõ (2021). Kaasõpildi Helüaida jaos tekk Hildegard Reimann.

Kae edesi

Läämi kaemi!

Luulõtaja Milvi Panga võrokeelitside luulõtuisi kogo “Läämi kaemi!” (Võro Selts VKKF, 2005). Urvastõ kihlkunnast Oeküläst peri Panga pruuk võro kiilt nii, nigu taad Vana-Võromaa õdagunukan tetäs. Timä luulõtuisin om keelemängu ja egäpääväasju üle märkmist. Milvi luulõtuisiga om vällä lunastõt hulga pakkõ jouluvana käest. Võrokeelitside sõnnu pääle om tett mitmit laulõ. Lugõ Mariko Faster (2021).

Kae edesi

Anna Hints: Pästä uhkõlõ süüki!

Helüaida 1. märgotus (28.01.2021). Võrokõsõst filmirežissöör ja söögipästjä Anna Hints kõnõlõs ullist söögiraiskamisõst, miä häötäs maailma. Anna Hints om Tarto söögipästjide kogokunna liigõ ja om tennü tuust dokfilmi „Homme saabub paradiis“ (2020). Filmi saa kaia Eesti Rahvusringhäälingu veebilehelt. Uman Lehen ilmunu artikli “Pästä uhkõlõ süüki!” Foto Anna Hintsist: Robin Roots.

Kae edesi

Kähri kerko man Pekril. 1. jupp

“Kähri kerko man Pekril” (Võro Instituut 1999) om raamat kiränigu, filosoofi ja füüsiku Madis Kõivu võrokeelitside mälestüisi-, kasumisõ- ja perekunnalugudõga. Ilmunu sarjan “Studia memoriae” tõsõ raamatuna. Lugõ Urmas Kalla (2020).

Kae edesi

Kähri kerko man Pekril. 2. jupp

“Kähri kerko man Pekril” (Võro Instituut 1999) om raamat kiränigu, filosoofi ja füüsiku Madis Kõivu võrokeelitside mälestüisi-, kasumisõ- ja perekunnalugudõga. Ilmunu sarjan “Studia memoriae” tõsõ raamatuna. Lugõ Urmas Kalla (2020).

Kae edesi

Kähri kerko man Pekril. 3. jupp

“Kähri kerko man Pekril” (Võro Instituut 1999) om raamat kiränigu, filosoofi ja füüsiku Madis Kõivu võrokeelitside mälestüisi-, kasumisõ- ja perekunnalugudõga. Ilmunu sarjan “Studia memoriae” tõsõ raamatuna. Lugõ Urmas Kalla (2020).

Kae edesi

Kähri kerko man Pekril. 4. jupp

“Kähri kerko man Pekril” (Võro Instituut 1999) om raamat kiränigu, filosoofi ja füüsiku Madis Kõivu võrokeelitside mälestüisi-, kasumisõ- ja perekunnalugudõga. Ilmunu sarjan “Studia memoriae” tõsõ raamatuna. Lugõ Urmas Kalla (2020).

Kae edesi

Kähri kerko man Pekril. 5. jupp

“Kähri kerko man Pekril” (Võro Instituut 1999) om raamat kiränigu, filosoofi ja füüsiku Madis Kõivu võrokeelitside mälestüisi-, kasumisõ- ja perekunnalugudõga. Ilmunu sarjan “Studia memoriae” tõsõ raamatuna. Lugõ Urmas Kalla (2020).

Kae edesi

Kähri kerko man Pekril. 6. jupp

“Kähri kerko man Pekril” (Võro Instituut 1999) om raamat kiränigu, filosoofi ja füüsiku Madis Kõivu võrokeelitside mälestüisi-, kasumisõ- ja perekunnalugudõga. Ilmunu sarjan “Studia memoriae” tõsõ raamatuna. Lugõ Urmas Kalla (2020).

Kae edesi

Kähri kerko man Pekril. 7. jupp

“Kähri kerko man Pekril” (Võro Instituut 1999) om raamat kiränigu, filosoofi ja füüsiku Madis Kõivu võrokeelitside mälestüisi-, kasumisõ- ja perekunnalugudõga. Ilmunu sarjan “Studia memoriae” tõsõ raamatuna. Lugõ Urmas Kalla (2020).

Kae edesi

Kähri kerko man Pekril. 8. jupp

“Kähri kerko man Pekril” (Võro Instituut 1999) om raamat kiränigu, filosoofi ja füüsiku Madis Kõivu võrokeelitside mälestüisi-, kasumisõ- ja perekunnalugudõga. Ilmunu sarjan “Studia memoriae” tõsõ raamatuna. Lugõ Urmas Kalla (2020).

Kae edesi

Kähri kerko man Pekril. 9. jupp

“Kähri kerko man Pekril” (Võro Instituut 1999) om raamat kiränigu, filosoofi ja füüsiku Madis Kõivu võrokeelitside mälestüisi-, kasumisõ- ja perekunnalugudõga. Ilmunu sarjan “Studia memoriae” tõsõ raamatuna. Lugõ Urmas Kalla (2020).

Kae edesi

Kähri kerko man Pekril. 10. jupp

“Kähri kerko man Pekril” (Võro Instituut 1999) om raamat kiränigu, filosoofi ja füüsiku Madis Kõivu võrokeelitside mälestüisi-, kasumisõ- ja perekunnalugudõga. Ilmunu sarjan “Studia memoriae” tõsõ raamatuna. Lugõ Urmas Kalla (2020).

Kae edesi

Kähri kerko man Pekril. 11. jupp

“Kähri kerko man Pekril” (Võro Instituut 1999) om raamat kiränigu, filosoofi ja füüsiku Madis Kõivu võrokeelitside mälestüisi-, kasumisõ- ja perekunnalugudõga. Ilmunu sarjan “Studia memoriae” tõsõ raamatuna. Lugõ Urmas Kalla (2020).

Kae edesi

Karnõval ja kardohkasalat

“Karnõval ja kardohkasalat” (Varrak 2015) om Andrus Kivirähä jutukogo, mink jutu kukõrkuuditasõ üten latsiga suurõst rõõmust! Toimõnd Mariko Faster. Lugõ Ago Soots (2020). Kaasõpilt: Heiki Ernits. Luu’ panni’ võro kiilde: Kaja Samoilov, Mariko Faster, Inge Vene, Piia Peedel, Urve Sulev, Eha Banhard, Maarika Alvela, Heli Vestla, Helle Ehasalu, Tiina Lang, Maia Päevalill, Hele Zilmer, Maivi […]

Kae edesi

Kaka ja kevväi

“Kaka ja kevväi” (Varrak 2009) om Andrus Kivirähä jutukogo, kon latsi ette astva’ romantilinõ kakajunn, verevä pääga viiner, pisipotin eläjä tont, munõja’ suka’, ull jopõ, mererüüvli luidsas ja tõsõ latsi hääs kitetü sõkõ’ tegeläse’. Toimõnd Mariko Faster. Lugõ Ago Soots (2020). Kaasõpilt: Heiki Ernits. Luu’ panni’ võro kiilde: Evely Lindsalu, Linda Kapp, Urve Sulev, Merje […]

Kae edesi

Jatulintarha. Hussaid. Kiviring.

“Jatulintarha. Hussaid. Kiviring” (Jumalikud Ilmutused 2007) om soomõ-võro-eesti kolmkeeline valikkogo Hasso Krulli luulõtuisiga raamatist “Talv” (Tuum, 2006) ja “Kornukoopia” (Vagabund 2001). Helüaidan andas vällä luulõkogo võrokeelidse luulõtusõ (tõlgõ Triinu Laan) ja peräsõna. Lugõ Taago Tubin (2020). Mõnt luulõtust saa kullõlda ka Hasso Krulli ja Triinu Laanõ ettekandõn. Peräsõnna lugõ kirotaja Triinu Laan. Kaas: Peeter Laurits.

Kae edesi

Põhjatuul ja lõunatuul

Jaan Kaplinski raamadu “Põhjatuul ja lõunatuul” (Tänapäev 2006) jutu omma sündünü karvatsist ja päähäkääntävist mõttist, midä tulõ õks ette, ku kiränik om ka esä ja vanaesä ja õdagidõ latsilõ-latsõlatsilõ unõjuttõ lugõma piät. Kolm noist jutõst omma joba raamatun eesti ja võro keelen. Tõsõ pand õkva lugõmisõ päält võro kiilde Triinu Laan (2020). Kaasõpilt: Kalli Kalde.

Kae edesi

Iti ja kuningriik

“Iti ja kuningriik” (Seto Ateljee Galerii 2020) om Kauksi Ülle latsiraamat väikust tütrigust. Egäpäävädse juhtumisõ ja kildakõsõ Iti elost köütvä seoilmaaigsit asju vanõmba ao ummiga ja avitasõ märgota seto kultuuri ja olõmisõ üle. Lugõ Siiri Toomik (2020). Kaasõpilt: Evar Riitsaar.

Kae edesi

Valit luulõq

Luulõtuisi Kauksi Ülle kogost “Valit luulõq” (Seto Ateljee Galerii 2012). Kogon omma luulõtusõ aastist 1980-2005. Helüaida jaos om noist vällä valit 23. Olõ-i kõrrat noid, midä saa Helüaidast välläandõ “Imäplaat” alt autori hindä ettekandõn kullõlda. Lugõ Helena Kesonen (2020). Kaasõpilt: Evar Riitsaar.

Kae edesi

Siiri ja pööräne põnn

Siiri ja Väiku-Otto mängvä tita-asjuga. A Siiri ega Väiku-Otto taha-i, et kiäki näide mängust teedä saassi ja tuust nakkasõ pääle seigelüse… Raamadu autor om Tiina Nopola. Pildi’ tekk Mervi Lindman. Võro keelen andsõ vällä Võro Instituut (2017) ja ümbre pandsõ Siiri Toomik. Lugõ Agu Trolla (2020).

Kae edesi

Siiri ja mõtsik Hunskeli

Siiri saa sünnüpääväs kavvaigätsedü pinikutsiga, kiä pidä hinnäst väega mõtsikuhe üllen. Kuis Hunskelist sõski mõistlik pini saa? Raamadu autor om Tiina Nopola. Pildi’ tekk Mervi Lindman. Võro keelen andsõ vällä Võro Instituut (2015) ja ümbre pandsõ Siiri Toomik. Lugõ Agu Trolla (2020).

Kae edesi

Siiri ja kahuskinõ Kerttu

Siiri lätt Väiku-Otto sünnüpääväle. Sääl om kasimalda tütärlats Kerttu, kiä miildüs hirmsahe Siiri sõbrulõ Ottodõlõ. Siiri löüd nipi, kuis esi kah Ottodõlõ meeleperi olla. Midä tõsõ tuust arvasõ? Raamadu autor om Tiina Nopola. Pildi’ tekk Mervi Lindman. Võro keelen andsõ vällä Võro Instituut (2014) ja ümbre pandsõ Siiri Toomik. Lugõ Agu Trolla (2020).

Kae edesi

Siiri ja kolm Ottot

Väiku Siiri igätses hindäle sõpru. Imä ja esä lupa-i tälle ei titat, ei pinni. Siiri otsustas hindäle esi pini otsi. Tä saa tutvas kolmõ Ottoga. Kas nimä klaarva är Siiri pinimurrõ? Raamadu autor om Tiina Nopola. Pildi’ tekk Mervi Lindman. Võro keelen andsõ vällä Võro Instituut (2013) ja ümbre pandsõ Siiri Toomik. Lugõ Agu Trolla […]

Kae edesi

Aig om käen, Räpimehe Risto

Räpimehe Risto om Soomõ latsi raamadusara päätegeläne. Tä eläs üten uma tädi Roosiga ja tä taht väega trummi lüvvä. A tuu miildü-i kõigilõ ja nii nakkasõ pääle esieräligu juhtumisõ… Raamadu kirotiva Sinikka ja Tiina Nopola. Võro keelen andsõ vällä Võro Instituut (2018) ja ümbre pandsõ Siiri Toomik. Lugõ Silvi Jansons (2020).

Kae edesi

Luukere Juhani juhtumisõ’

„Luukere Juhani juhtumisõ’“ om lugu suurõ kooli anatoomiaklassist pensionile saadõtu luukerest. Memme, taadu ja latsõlatsõ võtva tä hindä mano mõtsatallo elämä ja tuuga õigõ kuntmehe-elo viil pääle nakkas! Kõik taloelänigu uskva, et egäüts, ka luukere, om väärt vapa ja mõtsikut latsõ- ja vanahuspõlvõ.

Kae edesi

Jutt jänesepojast, kiä es taha’ magama jäiä’

„Jutt jänesepojast, kiä es taha’ magama jäiä’“ om Ellen Niidu igäväste aktuaalnõ lugu väikeisile latsilõ, miä ilmu edimäst kõrda 1967. aastagal ja midä om unõjutus loet jo mitmõlõ põlvkunnalõ. Lugõ Siiri Toomik (2020). Võro kiilde pandsõ Tiiu Proškina. Kaasõpildi om tennü Catherine Zarip ja taa om peri kirästüse Tammerraamat 2018. aastaga välläandõst.

Kae edesi

Paat 1.-4. päätükk

“Paat” om 1998. aastagal (välläandja Eesti Kostabi Selts) ilmunu Kauksi Ülle romaan üte Võromaa naasõ elosaatusõst. Romaan om kirändüstiidläse Rein Veidemanni hinnangul noidõ tekste hulgan, minkast sais kuun Eesti kirändüse identiteet. Lugõ Evar Riitsaar (2020). Kaas: Peeter Allik.

Kae edesi

Paat 5.-9. päätükk

“Paat” om 1998. aastagal (välläandja Eesti Kostabi Selts) ilmunu Kauksi Ülle romaan üte Võromaa naasõ elosaatusõst. Romaan om kirändüstiidläse Rein Veidemanni hinnangul noidõ tekste hulgan, minkast sais kuun Eesti kirändüse identiteet. Lugõ Evar Riitsaar (2020). Kaas: Peeter Allik.

Kae edesi

Paat 10.-13. päätükk

“Paat” om 1998. aastagal (välläandja Eesti Kostabi Selts) ilmunu Kauksi Ülle romaan üte Võromaa naasõ elosaatusõst. Romaan om kirändüstiidläse Rein Veidemanni hinnangul noidõ tekste hulgan, minkast sais kuun Eesti kirändüse identiteet. Lugõ Evar Riitsaar (2020). Kaas: Peeter Allik.

Kae edesi

Paat 14.-17. päätükk

“Paat” om 1998. aastagal (välläandja Eesti Kostabi Selts) ilmunu Kauksi Ülle romaan üte Võromaa naasõ elosaatusõst. Romaan om kirändüstiidläse Rein Veidemanni hinnangul noidõ tekste hulgan, minkast sais kuun Eesti kirändüse identiteet. Lugõ Evar Riitsaar (2020). Kaas: Peeter Allik.

Kae edesi

Imäpuu

“Imäpuu” om Kauksi Ülle 2018. aastagal ilmunu luulõkogo (välläandja kirästüs Mustvalge), mink iist tä 2019. aastagal Juhan Liivi luulõavvuhinna sai. Kogon tulõ häste vällä autori etnofuturistlik korgvorm, minkaga tä meisterligult vanna ja vahtsõt kokko põim. Lugõ Helena Kesonen (2020). Kaasõpilt: Andres Rõhu.

Kae edesi

Maaskamaa

“Maaskamaa” om üts Kauksi Ülle edimäidsi novelle (ilmu 1988. aastaga Vikerkaaren nr 8). Tähendüslik novell kõnõlõs autori sõnnu perrä ökoturismi algusõst. Teno taalõ kirätüüle saiva Kauksi Ülle sünnükotussõ inemiseki teedä Vikerkaare aokiräst ja vanaimä karist Üllet: “Är sa inämb proosat kirotagu!”  Lugõ Helena Kesonen (2020).

Kae edesi

Huuv

“Huuv” (Kauksi Ülle Mänedsment 2000) om Kauksi Ülle tõnõ novellikogo. Kullõja saa üten autoriga ossa jäl esisaisvas saanu Eesti alostusaigsõst Tarto liina agulielost üten timä lummi ja vaivaga. Lugõ Helena Kesonen (2020). Kaasõpilt: Eve Eesmaa.

Kae edesi

Ubinit uutman

“Ubinit uutman” om Eve Hele Sitsi kirotõt eestikeelidse Mooni-sarja edimäne raamat võro keelen (Võro Instituut 2014). Raamat kõnõlõs tuust, kuis katõ latsõga pere koli liinast maalõ ja ütenkuun võetas ette hulga harilikkõ maatöid. Võro kiilde panniva ümbre Mariko Faster, Kaile Kabun, Triin Rõõmusoks, Egle Vodi, Kaili Vodi ja Kalmer Vodi. Lugõ Hellä Iva (2020).

Kae edesi

Kunna muso

“Kunna muso” om Andrus Kivirähä raamat väikeisile latsilõ. Ku kunna musotõdas, juhtus hoobis midägi muud ku muinasjutõn kõnõldas! Lugõ Mariko Faster (2020). Ümbre pandsõ Helle Ehasalu. Raamadu kunstnik om Anne Pikkov ja vällä andsõ Varrak (2013).    

Kae edesi

Säng

“Säng” (Eesti Kostabi Selts 1997) om Kauksi Ülle edimäne novellikogo. Elolidsõ luu jäl esisaisvas saanu Eesti alostusõaigõst. Lugõ Helena Kesonen (2020). Toivo Kaskpeidi tett pildi pääl om Kauksi Ülle “Sängü” edimädsel vällänäütämisel Võromaal Kiidil.

Kae edesi

Taivahe heidet tsirk

“Taivahe heidet tsirk” (Verb 2012) om raamat Jaan Kaplinski lõunaeestikeelitside luulõtuisiga. Raamadu tõsõn osan omma hiina keelest ümbre pantu vana Hiina luulõtusõ. Lugõ Tarmo Tagamets (2020). Kaasõpilt: Andres Rõhu.

Kae edesi

Sipsik

“Sipsik” om Eno Raua juttõ ja Edgar Valteri piltega raamat, miä om tutva joba mitmõlõ põlvkunnalõ Eesti latsilõ 1962. aastagast pääle. Poiskõnõ Mart tege umalõ sõsaralõ Anulõ sünnüpääväs rõivast pupi, kinkast saa tütrigu kõgõ parõmb sõbõr. Raamadu pandsõva võro kiilde Jüvä Triin ja Sullõv Tammerraamatu 2019. aastaga välläandõ perrä. Lugõ Jüvä Tuulõ (2020).

Kae edesi

Vana katskinõ kass

“Vana katskinõ kass” om süämlik ja helge lugu tuust, miä saa kassõst ja inemiisist sõs, ku nä vanas saava ja katski läävä. Raamadu autor om Triinu Laan ja kunstnik Anne Pikkov, vällä andsõ kirästüs Päike ja Pilv (2016). Raamatun saa kõrvuisi kaia nii eesti- ku võrokeelist teksti. Võrokeelidse teksti lugi Helüaida jaos sisse Lauli Otsar […]

Kae edesi

A tull´ tuud ka ette…

“A tull’ tuud ka ette… Lukõ ja laulõ Vanalt-Võromaalt” om CD-plaadi matõrjal Tsibipudina’-nimelidselt pundilt. Ette kannõtas inne 1900. aastat sündünü võrokõisi mälehtüisi näide elost-olost ja rahvalaulõ Võromaa esi nukõst.

Kae edesi