Helüait

Marju Kõivupuu: Maailma mõistmisõst ja mõõtmisõst

Helüaida 26. märgotus (2.11.2021). Võrokõsõst tiidläne Kõivupuu Marju kõnõlõs tuust, et maailmast arvusaaminõ ja maailma mõõtminõ om üts ütlemäldä keerulinõ kunst. Tä märgotas tiidläse elost parlatsõl tõõjärgsel vai sotsiaalmeediä tõõ aol. „Tiidläisi hädä om tuu, et näil olõ-i lihtsit ja selgit vastussit, mis püsüse aon kimmä nigu sannasuurunõ raudkivi nurmõ pääl,“ ütles Kõivupuu Marju. Uman Lehen ilmunu […]

Kae edesi

Kodoväreti’

“Kodoväreti’” om Johannes Siska luulõkogo (Võro Instituut 2008), mink 19 luulõtusõst 17 omma võro keelen. Johannes Siska (1913-1973) oll luulõtaja ja meremiis, kiä oll peri Rõugõ valla Hinu küläst. Lugõ Agur Seim (2021). Kaas: Diana Allas.

Kae edesi

Evar Saar: Mugavusõ hind

Helüaida 25. märgotus (18.11.2021). Saarõ Evar, mõnikõrd põllumiis, istus aig-aolt pikembät aigu traktori pääl, kon sündünü märgotusõn arotas tä planeedi pästmisest ja kliimasõbraligust elost. Tä tuu ka üte pikembä näüte küsütävä väärtusega rohepüürde kottalõ. Uman Lehen ilmunu artikli „Mugavusõ hind“ Foto: Mariko Faster.

Kae edesi

Kaido Kama: Esihindäst mõista asi

Helüaida 24. märgotus (04.11.2021) om pühendedü võrokeelitse aolehe Uma Leht 500. numbrele. Võrokõnõ Kama Kaido löüd, et võro kiil om ütest külest populaarnõ, a tõsõst puult pruugitas taad egäpääväelo kõnõluisin, eriti nuuri sian, veidemb ku 21 aastakka tagasi. Kama arotas, miä võro keele sugutsiid väikuid kiili pästä või ja ots näütit muialt ilmast. Tä löüd […]

Kae edesi

Nele Reimann: Mäe pääl vai mõtsa veeren om võrokõsõ kodo. Märgotuisi ütsindä bussiga sõitõn

Helüaida 23. märgotus (21.10.2021). Kokko loet numbrõ näütäse, kuis liinu pite eläs hulga inämb inemiisi ku maal. A kas kiäki om kokko arvanu, ku hulga om noid, kiä olõs tahtnu siiäkanti jäiä, a elukorraldus ei jätä näile säänest võimalust? „A ku ilm om tõtõstõ pöörän, om tuud, mis tulõman, siski paremb vasta võtta uma mäe […]

Kae edesi

Joel Pulk: Kuis jutukõsõst legend saa

Helüaida 22. märgotus (07.10.2021). Antslast peri märgotaja Pulga Joel arotas, kuis legendi tegünese, mändse inemise legende tegeläisis passissõ ja kuis legend aoproovilõ vasta pidä. Legendi kestmise iist hoolitsõs rahvas, ku jutu seen tuu õigõ muting olõman om. Uman Lehen ilmunu artikli “Kuis jutukõsõst legend saa.” Foto: eräkogo.

Kae edesi

Jüvä Sullõv: Võro keelele inämb eloõigust!

Helüaida 21. märgotus (30.09.2021). Keeletiidläne ja võro keele oppaja Jüvä Sullõv märgotas, midä om vaja võro keele latsilõ elävähe edesiandmisõs. Tä härgütäs inemiisi inne umavalitsuisi valimiisi valla- ja liinavõimu mano tahtjidõ käest küsümä, midä nimä ja näide eräkunna võro keele hääs tegevä. Foto eräkogost.

Kae edesi

Taago Tubin: Kootsitu elo

Helüaida 20. märgotus (23.09.2021). Lavastaja Taago Tubin märgotas sändse nättüse üle nigu elo(stiili)nõvvoandminõ. Nõvvoandja käkvä hinnäst esi nimetüisi taadõ, näütüses mõttõga elo koots, esihindä edendämise koots vai kogoni tiidlikkusõ meistre… A õhku jääs küsümüs: kas seo iks om paradiis, midä meile pakutas ja müvväs? Uman lehen ilmunu artikli „Kootsitu elo“. Foto: Heigo Teder.

Kae edesi

Mati Kalkuni jutussit

Mati Kalkuni (1941-2014) 80. sünnüaastapääväs pand Helüait vällä kolm juttu timä Umale Lehele saadõt võrokeelitsest jutuvarast. Kalkuna Mati oll ütekõrraga opnu (ao)kiränik ku lihtsä külämiis, ni ka kõrraldaja ja filosoof, kink jutõst tull vällä hariligu inemise sükäv siseilm. Hää nali käve õks kõgõ asja mano. Tuu man jäi miis esi aga tõsitsõs ja välläpeetüs. Lugõ […]

Kae edesi

Kalju ja Lembit Ahvena luulõt

Kalju Ahvena (1921-1946) 100. sünnüaastapääväs pand Helüait üles mõnõ timä ja tä vele Lembitu luulõtusõ kogost „Kolm Ahvenat“ (2002). Foto Kalju Ahvenast om peri luulõkogost „Kas mäletad?“ (1956). Luulõtuisi lugõ Urmas Kalla (2021), kink kirotõt om ka jutukõnõ vellist Ahvenist. Lembit Ahven (1916-2006) sündü Võõpson, tä vele Heino (1919-1988) ja Kalju (1921-1946) – Räpinäl. Koolitiid […]

Kae edesi

Kristi Küppar: Hüväste, latsõigä!?

Helüaida 19. märgotus (09.09.2021). Elo häädümise üle märkjä Kübärä Kristi märgotas aotlidsõst elost. Tä kõnõlõs noist viimätsil aigõl ärlännü luujist, kiä timä ello kõvva mõotanu omma. Ekäütte noist olõmi mi just nigu egäveste uma elo osas pidänü. A sõs äkki näid inämb ei olõ… Kas taa om märk hindä vanassaamisõst? Uman lehen ilmunu artikli „Hüväste, latsõigä!?“ […]

Kae edesi

Kalõvipoig. Fr. R. Kreutzwaldi eeposõ perrä jutustanu Eno Raud

Fr. R. Kreutzwaldi eeposõ “Kalevipoeg” om (kooli)latsi tarvis ümbre kõnõlnu Eno Raud. Edimäst kõrda ilmusi taa ümbrejutustus 1970. aastagal. Nüüd om taa olõman võrokeelitse kullõmisraamatuna. Ümbre pand Urmas Kalla (2021). Lugõ Helena Kesonen (2021). Kaasõpilt: Kristjan Raud (Tammerraamatu 2013. aastaga välläandõ kaasõpildi abiga).

Kae edesi

Olavi Ruitlase võrokeelist luulõt

Olavi Ruitlase võrokeelitsit luulõtuisi kogodõst “Inemise sisu” (Eesti Kostabi Selts 1998), “kaera jaan ja mister proper” (Võro Selts VKKF 1999), “Viie pääle” (Väiku välläandja 2005) ja “Eesti edulood” (Kuri Karjas 2013). Lugõ Olavi Ruitlane (2021). Foto: Jaak Urmet.

Kae edesi

Agu Vissel: Toruplatsi Platoni akadeemiä

Helüaida 18. märgotus (26.08.2021). Võrokõsõst tarkusõarmastaja Visseli Agu usk, et kõnõlamisõst ja kullõmisõst om saaman väikeisi kultuurõ kuld, hõpõ ja nahvta. Noid kunstõ tulõ kunstmõistusõ ja kirä kõrval kõvastõ hoita. Selle et õnnõ virga vaimuga väiku kultuuri, kiä opva är kõnõlõmisõ ja tähelepandmisõ väe ja jäävä ello. Uman lehen ilmunu artikli „Toruplatsi Platoni akadeemiä“. Foto […]

Kae edesi

Contra latsiluulõtuisi

Contra latsiluulõtuisi. Luulõtusõ omma ilmunu aokirä Täheke võrokeelitsin numbriin aastil 2005-2021. Kullõ ja loe sõbralõ vai jõuluvanalõ – nalla saa kimmähe! Helüaita lugõsi Contra esi. Foto: Kalev Zimmermann.

Kae edesi

Olkõ vakka!

“Olkõ vakka!” (Mina Ise 2019) om Contra luulõkogo, kost või löüdä inämbüse timä võrokeelitsest luulõ- ja laululoomingust. Päält Contra hindä luulõtuisi om sääl timä tõlgit tekste eesti ja läti klassikilt, niisamatõ üts tõlgõ pikardia keele Vimeu murdõst. Lugõ Contra (2021). Kaasõpilt: Kristina Viin.    

Kae edesi

Tont ja Facebook

“Tont ja Facebook” (Varrak 2019) om Andrus Kivirähä jutukogo, miä jakkas varatsõmpi jutukogodõ (“Kaka ja kevvväi” ja “Karnõval ja kardohkasalat”) mõttõliidsi kukõrkuutõ – luu kõnõlõsõ näütüses kärbäläsepiirakust, tatipuust, musimaiast hüürläsest, saapidõga supist ja tõisist andsakist tegeläisist. Toimõnd Mariko Faster. Lugõ Ago Soots (2021). Kaasõpilt: Heiki Ernits. Luu’ panni’ võro kiilde: Maie Allas, Maarika Alvela, Mariko […]

Kae edesi

Veere päält lauldõn

Leila Holtsi luulõt kogost “Veere päält lauldõn” (Võro Instituut 2016). Holts om Põlva kihlkunnast Kähri küläst peri võro luulõtaja ja tõlkja, kiä eläs jo pikembät aigu Inglüsmaal Newcastle’in. Timä õkva elost peri luulõpildi sünnüse õks kodotsõn võro keelen – kuis om olla vällämaal (kirä)naanõ, kontoritüüline ja kuis mõotasõ inemist seoilma-aigsõ hädä. A vägevämbäs kõgõst korgusõ […]

Kae edesi

Põimaja kuu all

Leila Holtsi luulõt kogost “Põimaja kuu all” (2005). Holts om Põlva kihlkunnast Kähri küläst peri võro luulõtaja ja tõlkja, kiä eläs jo pikembät aigu Inglüsmaal Newcastle’in. Lugõva Hipp Saar (2021) ja Eliisabet Raju (2021). Helüait avaldas ka sama raamatu mano käüvä CD, kon Leila Holtsi luud rahvalaululiidsi tekste esitäse autor, Jana Kuningas, Elo Kuuste, Helen […]

Kae edesi

Leanne Barbo: Tervet ello ei jõvva ekraani takan ellä

Helüaida 17. märgotus (12.08.2021). Rahvamuusik, oppaja ja Talna tandsuklubi pernaanõ Barbo Leanne märgotas muusiku elost pallo muutuisi üten toonu koroona-aol. Tä näge sääl pallo häid külgi, a jõud lõpus õks vällä tuuni, et peris kõkkõ ello ekraani takan är ellä ei jõvva. Foto: Liina Lelov. Uman lehen ilmunu artikli „Tervet ello ei jõvva ekraani takan ellä“.

Kae edesi

Voldemar Raidaru võrokeelist loomingut

Voldemar Raidaru (1913-2006) om Võrolt peri kirämiis, kiä om kirotanu proosat nii suurilõ ku latsilõ ja ka luulõt. Timä 15. surma-aastapääväl 10. põimukuul 2021 avaldas Helüait valiku Raidaru võrokeelitsest loomingust. Tävveniste om Helüaita loet kogomik “Mo süämen ja meelen” (1996) kodoliina Võro latsõpõlvõaigside mälestüisiga. Viil saa kullõlda väikut valikut Raidaru võrokeelitse luulõga kogomigõst “Soneti” (2004) […]

Kae edesi

Erkki Koort: Kas Võro liin sai siiäkotsilõ meelehää iist?

Helüaida 16. märgotus (29.07.2021). Julgõolõkiasjatundja ni kirämehe Koorti Erkki põnnõv märgotus köüt kokko arotusõ korruptsioonist ja vällämõtõld, a aoluulist tausta rehkendävä luu Võro liina luumisõst. Foto: Jan Rahman. Uman lehen ilmunu artikli “Kas liin sai siiäkotsilõ meelehää iist?”

Kae edesi

Toivo Tootsen: Hinge paik

Helüaida 15. märgotus (15.07.2021). Kirä- ja huumorimiis Tootseni Toivo märgotas umast henge paigast. Süämest tulnuidõ sõnnuga kitt Tootseni Toivo umma kodokotust Rõugõt. Tä löüd, et egäl inemisel om olõman uma periskodo, henge kotus, kon inemine hinnäst häste tund. Ku elo meid vaihtõpääl ka muialõ kuts, sõs tuu kotus om nii võimas, et jääs kodos ka […]

Kae edesi

Triinu ja Taavi jutu’

Ellen Niidu Triinu ja Taavi jutu’ omma saatnu mitund põlvkunda väikeisi lugõjit. Nüüd rõõmustasõ naa väikeisi võrokõisi ka võrokeelitsenä: “Triinu ja Taavi omma’ katsiku’. Mõnikõrd tegevä’ nää’ ütesugust koirust, mõnikõrd katõsugust. Nii kuis tujo om…”. Lugõ Iiri Saar (2021). Võro kiilde pandsõ Valdis Laan Tammerraamatu 2017. aastaga välläandõ perrä. Kaasõpilt: Edgar Valter.

Kae edesi

Triinu Guerrin: Aiaga piät iks aigu olõma

Helüaida 14. märgotus (01.07.2021). Permaaia pidäjä Guerrin’ Triinu märgotas aiapidämisest. Tä arotas, mändse omma sagõhõmpa ettetulõva mõttõmustri, miä inemiisi aiapidämise plaanõ sekässe. Tä jaga ka paari lihtsät tõtõ, minkaga värski aiapidäjä piässi arvõstama. Uman lehen ilmunu artikli „Aiaga piät iks aigu olõma“. Foto: Andres Teiss.  

Kae edesi

Kalle Eller: Põlitsidõ rahvidõ väärt tiidmise

Helüaida 13. märgotus (17.06.2021). Vana võrokõnõ Elleri Kalle märgotas põlitsist rahvist. Om perämäne aig kokko korjada niipallo umma põlist tiidmist ku võimalik. Eller kõnõlõs mitu uskmalda luku, miä õnnõ tuu tarkusõ peräst juhtuda saiva. Märgotus om pühendedü Tartun 2021. aastaga piimäkuun toimuvale Soomõ-Ugri rahvidõ maailmakongressile ja taa perrä om kirotõdu Uma Lehe artikli „Põlitsidõ rahvidõ […]

Kae edesi

Tsillokõsõ soe jutu

Juhani Püttsepä raamat „Tsillokõsõ soe jutu“ (Võro Instituut 2020) kõnõlõs väikulõ lugõjalõ soest, kedä hariligult peetäs iks kuras eläjäs. Soekutsiga käü-üi latsiaian, poti pääl, nä ei vaihta rõivit, a mängvä ja tandsva külh, nigu latsõ iks. Raamatu tõlksõ võro kiilde Miina Aleksandra Piho ja pildi tekk Kadi Mõttus. Lugõ Eleanora Rõõmusoks (2021).

Kae edesi

Haukamaa laulu´

Ain Kaalepi 95. sünnüaastapäävä puhul avaldas Helüait timä võrokeelitse luulõtusõ kogost „Haukamaa laulu´“ (Võro Selts VKKF 1999). Inämbüst luulõtuisist lugõ Pulga Jaan (2021). Mõnõ  salvõstusõ omma peri helükassetilt „Rohilinõ ruunakõnõ“ (Võro Instituut 1996) ja sarja „Kirjanike hääled“ CDlt „Maiseid maastikke“ (Eesti Kirjanduse Selts 2013), kon naid lugõ Ain Kaalep esi. Kaasõpilt: Pikne Kama.

Kae edesi

Silja Otsar: Laul om tervüses!

Helüaida 12. märgotus (03.06.2021). Muusigaoppaja ja koorijuht Otsari Silja märgotas koorilaulust ja laulmisõst laembalt ja härgütäs kõiki inämb laulma umahindä ni ka tõisi tervüses ja meelehääs. Uman lehen ilmunu artikli „Laul om tervüses!“ Foto: Jan Rahman.

Kae edesi


Vilve Oja: Egä käsitüü om ainulinõ

Helüaida 11. märgotus (20.05.2021). Mittetulundusütisüse Vana-Võromaa Käsitüü iistvidäjä Oja Vilve ütles, et ostja hindas käsitüü man kõgõ inämb tuud, et egä käsitüüasi om esieräline. Ta kõnõlõs käsitüüliisist ja tuust, kuis käsitüü mi egäpääväello rikkambas tege. Uman Lehen ilmunu artikli „Egä käsitüü om ainuline“. Foto: eräkogo.

Kae edesi

Saadanajantj

Mihhail Bulgakovi (1891-1940) 130. sünnüaastapäävä puhul avaldas Helüait timä jutustusõ „Saadanajantj“, mille and 1993. aastagal vällä Võruvaimu Selts. Vinne keelen ilmu jutustus “Дьяволиада” edimäst kõrda 1923. aastaga ja eesti keelen päälkiräga “Saatanlik lugu” 1968. Võro kiilde tõlksõ Jüvä Sullõv raamatust „Собрание сочинения в пяти томах. Том 2.“, miä om Bulgakovi viieköütelidse välläandõ 2. köüde. Lugõ […]

Kae edesi

G. A. Oldekopi luulõtuisi lõunõeesti keelen

Gustav Adolph Oldekopi (1755-1838) lõunõeestikeelitsit luulõtuisi. Suurõmba jao umast elost oll Oldekop Põlvan keriguoppaja. Päält tuud oll tä viil lehemiis ja luulõtaja, kiä kirot värsse lõunõeesti keelen. Timä looming om vällä ant raamatun „Suve õdang“ (Eesti Raamat 1985, kokko säädnü Aarne Vinkel). Luulõtuisi ja sissejuhatust lugõ Urmas Kalla (2021). Pilt: teedäolõvalt kõgõ vanõmb foto Põlva […]

Kae edesi

Bärsärk

Kalle Istvan Elleri võro- ja tartukeelist luulõt kogost „Bärsärk“ (Ilmamaa 2001). Võrokeelitsit luulõtuisi lugõ Laivi Org (2021) ja tartukeelitsit lugõva Eva Saar (2021) ja Madis Arukask (2021). Epp Margna illustratsiuun om peri luulõkogo „Bärsärk“ edelehelt.

Kae edesi

Ulvi Mustmaa: Kül tsiga tsolgi löüd!

Helüaida 10. märgotus (06.05.2021). Võrokõsõst ilmahulgus ja reisijuht Ulvi Mustmaa kõnõlõs, et massa-i kurvasta tuuperäst, et välämaal käümine parlatsil aigõl küländ võimalda om – ka Eestimaa om täüs avastamalda ja nägemäldä kotussit, midä mass kaema minnä. Uman Lehen ilmunu artikli “Kül tsiga tsolgi löüd!” Foto: Jan Rahman.

Kae edesi

Triinu Laan: Võrokõsõ keelemüüdi

Helüaida 9. märgotus (04.05.2021). Kultuurikõrraldaja ja võrokeelitside latsi imä Triinu Laan küsüs uman märgotusõn, kas mi põlvkund om perämäne, kinkal om võro kiilt vaja? Tä ütles, et võro kiil om ku tuulõlohe nüür, miä lask mi latsil ello korgõst ja kavvõst kaia suurõilma tuulõ käen häössihe minemädä. Uman Lehen 27.08.2020 ilmunu artikli “Võrokõsõ keelemüüdi”. Foto: […]

Kae edesi

Heiki Kelp: Mõts ja kultuur

Helüaida 8. märgotus (22.04.2021). Võrokõsõst kultuurijuht ja mõtsasõbõr Heiki Kelp murõhtas uman märgotusõn, kas saias arvu, et mõts om üts noist vähätsist väärtüisist, mis om mi kõigi pelgupaik, mi püsümäjäämise ja kultuuri kattõvara? Uman Lehen ilmunu artikli “Mõts ja kultuur”. Foto: Jan Rahman.

Kae edesi

Kalle Eller: Jutt piirivelli vaihõl

Helüaida 7. märgotus (08.04.2021). Vana võrokõnõ Elleri Kalle arotas võrokõisi ja setodõ piiriküsümüisi üle. Tä näütäs, kupallo om võrokõisil ja setodel ütist ja tund rõõmu, et joba mõnt aigu om olõman Setomaa vald ja uut, et ka Vana-Võromaa võissi kunagi kõgõ tävvega üten piirin olla. A vaihõpääl võissi panda Setomaa valla piiri vasta Võromaad sinnä, […]

Kae edesi

Sinivant

Aino Perviku raamat „Sinivant“ (Tammerraamat 2020) väikeisile latsilõ, kohe om pildi’ joonistanu’ Catherine Zarip. Väiku Sinivant om eläjälats, kiä käü latsiaian, mäng sõpruga, om haigõ, käü poodin,  sünnüpääväl ja märdisandin ni rõõmustas ja kurvastas nigu kõik latsõ.  Õkva lugõmisõ päält pand jutu’ võro kiilde Triinu Laan (2021)

Kae edesi

Monika Rogenbaum: Tüüd süämega tegevä inemise pandva paika tuu, kuis rassõl aol toimõ saias

Helüaida 6. märgotus (29.03.2021). Harglõ kandi võrukõnõ, Paju pansionaatõ teenussidõ arendusjuht Monika Rogenbaum kõnõlõs umast kogõmusõst, kuis toimõ tulla, ku suurõmb osa huuldõkodo elänigest ja tüütäjist koroonatõppõ jääs ja midä taast oppi om. Eestikeelitsena ilmu taa lugu Lõuna-Eesti Postimehen (10.03.2021). Foto om peri eräkogost.

Kae edesi

Iiri Saar: Urbõkuu om tiatrikuu

Helüaida 5. märgotus (25.03.2021). Võrokõsõst sotsiaalpedagoog, harrastusnäütlejä ja kogokunnatiatri vidäjä Saarõ Iiri märgotas tuust, et eestläse omma tiatrirahvas. Tiatri om jo päält saa aastaga avitanu mi inemiisil unõhta päävätüü rasõhust ja luvva ni unista. Taad ei tii tühäs ka tuu, ku jo tõist aastakka kesk tiatrikuud kõik riigi tiatri kinni pantas. Uman Lehen ilmunu artikli […]

Kae edesi

Umatsõs tett Kreutzwaldi jutussõ’ võro keelen ja meelen

CD “Umatsõs tett Kreutzwaldi jutussõ’ võro keelen ja meelen” (Papa Kreutzwaldi Õueteater 2018). Plaadi pääl kõnõlõsõ uman kodotsõn võro keelen Kreutzwaldi muinasjuttõ Silvi Jansons, Helju Kalme, Ruth Toots, Siiri Toomik ja Helle Laanpere. Juttõ vaihõlõ mängitäs jupikõisi Fred Jüssi helüplaadilt “Eesti laululinde” (Tallinn, 2011). Kaasõpilt: Grethe Rõõm.

Kae edesi

Rainis Haller: Lõpueksämi omma kooliharidusõ osa

Helüaida 4. märgotus (11.03.2021). Võrokõsõst matõmaatigaprofesri Halleri Rainis kõnõlõs, kuis lõpueksämi avitasõ hoita Eesti kooliharidusõ egäl puul ütesugumast hääd tasõt. Ilosalõ luudusõlõ lisas om Eesti kõgõ suurõmb varandus koolitõdu inemise ja latsi tulõ härgütä hindä harimisõs vaiva nägemä. Uman Lehen ilmunu artikli “Lõpueksämi omma kooliharidusõ osa”. Foto om peri eräkogost.

Kae edesi

Väiku Vunts

Ilmar Tomuski latsiraamat „Väiku Vunts“ (Tammerraamat 2019), kohe om pildi’ joonistanu’ Catherine Zarip. Raamat om arvat 2019. aastal Eesti 25 kõgõ ilosamba raamadu hulka. Väiku kassipoig saa ütel pääväl arvo, et tä om maailman tävveste ütsindä. Ta lätt suurtõ ilma vahtsõt koto otsma. Nii nakkasõ’ pääle timä seigelüse’. Võro kiilde pandsõ Aasa Liiv. Lugõ Mariko Faster […]

Kae edesi

Aira Lõhmus: Oppusõ Hispaanian

Helüaida 3. märgotus (25.02.2021). Võrokõsõst füsioterapeut Lõhmussõ Aira kõnõlõs, midä tä Hispaanian praktikal kävven tähele pandsõ ja võrdlõs Eesti ja Hispaania ello. Tõsõl maal eläden ja ello vallaliidsi silmiga kaiõn saa uma oppusõ kergehe kätte. Uman Lehen ilmunu artikli “Mu oppusõ Hispaanian”. Foto: Aive Urberg.

Kae edesi

Ele Pedassaar: Ummamuudu linna kliima

Helüaida 2. märgotus (11.02.2021). Võrokõsõst ilmatiidläne Pedassaare Ele kõnõlõs ummamuudu liina ummamuudu kliimast. Saami teedä, mändse Eesti ilmarekordi omma Võro liina käen ja kuulõmi, kas võrokõsõ ka edespite kõrraliidsi lumõga talvi nägevä. Uman Lehen ilmunu artikli “Ummamuudu liina kliima”. Foto om peri Pedassaare Ele eräkogost.

Kae edesi

Verrevmütsükene

Muinasjutt “Verrevmütsükene” Charles Perrault puult kirjapantuna. Võro kiilde pand ümbre Jüvä Sullõv kirästüse Eesti Raamat “Punamütsike (1976) perrä. Lugõ Jüvä Tuulõ (2021). Kaasõpildi Helüaida jaos tekk Hildegard Reimann.

Kae edesi

Läämi kaemi!

Luulõtaja Milvi Panga võrokeelitside luulõtuisi kogo “Läämi kaemi!” (Võro Selts VKKF, 2005). Urvastõ kihlkunnast Oeküläst peri Panga pruuk võro kiilt nii, nigu taad Vana-Võromaa õdagunukan tetäs. Timä luulõtuisin om keelemängu ja egäpääväasju üle märkmist. Milvi luulõtuisiga om vällä lunastõt hulga pakkõ jouluvana käest. Võrokeelitside sõnnu pääle om tett mitmit laulõ. Lugõ Mariko Faster (2021).

Kae edesi

Anna Hints: Pästä uhkõlõ süüki!

Helüaida 1. märgotus (28.01.2021). Võrokõsõst filmirežissöör ja söögipästjä Anna Hints kõnõlõs ullist söögiraiskamisõst, miä häötäs maailma. Anna Hints om Tarto söögipästjide kogokunna liigõ ja om tennü tuust dokfilmi „Homme saabub paradiis“ (2020). Filmi saa kaia Eesti Rahvusringhäälingu veebilehelt. Uman Lehen ilmunu artikli “Pästä uhkõlõ süüki!” Foto Anna Hintsist: Robin Roots.

Kae edesi

Kähri kerko man Pekril. 1. jupp

“Kähri kerko man Pekril” (Võro Instituut 1999) om raamat kiränigu, filosoofi ja füüsiku Madis Kõivu võrokeelitside mälestüisi-, kasumisõ- ja perekunnalugudõga. Ilmunu sarjan “Studia memoriae” tõsõ raamatuna. Lugõ Urmas Kalla (2020).

Kae edesi

Kähri kerko man Pekril. 2. jupp

“Kähri kerko man Pekril” (Võro Instituut 1999) om raamat kiränigu, filosoofi ja füüsiku Madis Kõivu võrokeelitside mälestüisi-, kasumisõ- ja perekunnalugudõga. Ilmunu sarjan “Studia memoriae” tõsõ raamatuna. Lugõ Urmas Kalla (2020).

Kae edesi

Kähri kerko man Pekril. 3. jupp

“Kähri kerko man Pekril” (Võro Instituut 1999) om raamat kiränigu, filosoofi ja füüsiku Madis Kõivu võrokeelitside mälestüisi-, kasumisõ- ja perekunnalugudõga. Ilmunu sarjan “Studia memoriae” tõsõ raamatuna. Lugõ Urmas Kalla (2020).

Kae edesi

Kähri kerko man Pekril. 4. jupp

“Kähri kerko man Pekril” (Võro Instituut 1999) om raamat kiränigu, filosoofi ja füüsiku Madis Kõivu võrokeelitside mälestüisi-, kasumisõ- ja perekunnalugudõga. Ilmunu sarjan “Studia memoriae” tõsõ raamatuna. Lugõ Urmas Kalla (2020).

Kae edesi

Kähri kerko man Pekril. 5. jupp

“Kähri kerko man Pekril” (Võro Instituut 1999) om raamat kiränigu, filosoofi ja füüsiku Madis Kõivu võrokeelitside mälestüisi-, kasumisõ- ja perekunnalugudõga. Ilmunu sarjan “Studia memoriae” tõsõ raamatuna. Lugõ Urmas Kalla (2020).

Kae edesi

Kähri kerko man Pekril. 6. jupp

“Kähri kerko man Pekril” (Võro Instituut 1999) om raamat kiränigu, filosoofi ja füüsiku Madis Kõivu võrokeelitside mälestüisi-, kasumisõ- ja perekunnalugudõga. Ilmunu sarjan “Studia memoriae” tõsõ raamatuna. Lugõ Urmas Kalla (2020).

Kae edesi

Kähri kerko man Pekril. 7. jupp

“Kähri kerko man Pekril” (Võro Instituut 1999) om raamat kiränigu, filosoofi ja füüsiku Madis Kõivu võrokeelitside mälestüisi-, kasumisõ- ja perekunnalugudõga. Ilmunu sarjan “Studia memoriae” tõsõ raamatuna. Lugõ Urmas Kalla (2020).

Kae edesi

Kähri kerko man Pekril. 8. jupp

“Kähri kerko man Pekril” (Võro Instituut 1999) om raamat kiränigu, filosoofi ja füüsiku Madis Kõivu võrokeelitside mälestüisi-, kasumisõ- ja perekunnalugudõga. Ilmunu sarjan “Studia memoriae” tõsõ raamatuna. Lugõ Urmas Kalla (2020).

Kae edesi

Kähri kerko man Pekril. 9. jupp

“Kähri kerko man Pekril” (Võro Instituut 1999) om raamat kiränigu, filosoofi ja füüsiku Madis Kõivu võrokeelitside mälestüisi-, kasumisõ- ja perekunnalugudõga. Ilmunu sarjan “Studia memoriae” tõsõ raamatuna. Lugõ Urmas Kalla (2020).

Kae edesi

Kähri kerko man Pekril. 10. jupp

“Kähri kerko man Pekril” (Võro Instituut 1999) om raamat kiränigu, filosoofi ja füüsiku Madis Kõivu võrokeelitside mälestüisi-, kasumisõ- ja perekunnalugudõga. Ilmunu sarjan “Studia memoriae” tõsõ raamatuna. Lugõ Urmas Kalla (2020).

Kae edesi

Kähri kerko man Pekril. 11. jupp

“Kähri kerko man Pekril” (Võro Instituut 1999) om raamat kiränigu, filosoofi ja füüsiku Madis Kõivu võrokeelitside mälestüisi-, kasumisõ- ja perekunnalugudõga. Ilmunu sarjan “Studia memoriae” tõsõ raamatuna. Lugõ Urmas Kalla (2020).

Kae edesi

Karnõval ja kardohkasalat

“Karnõval ja kardohkasalat” (Varrak 2015) om Andrus Kivirähä jutukogo, mink jutu kukõrkuuditasõ üten latsiga suurõst rõõmust! Toimõnd Mariko Faster. Lugõ Ago Soots (2020). Kaasõpilt: Heiki Ernits. Luu’ panni’ võro kiilde: Kaja Samoilov, Mariko Faster, Inge Vene, Piia Peedel, Urve Sulev, Eha Banhard, Maarika Alvela, Heli Vestla, Helle Ehasalu, Tiina Lang, Maia Päevalill, Hele Zilmer, Maivi […]

Kae edesi

Kaka ja kevväi

“Kaka ja kevväi” (Varrak 2009) om Andrus Kivirähä jutukogo, kon latsi ette astva’ romantilinõ kakajunn, verevä pääga viiner, pissipotin eläjä tont, munõja’ soki’, ull jopõ, mererüüvli luidsas ja tõsõ latsi hääs kitetü sõkõ’ tegeläse’. Toimõnd Mariko Faster. Lugõ Ago Soots (2020). Kaasõpilt: Heiki Ernits. Luu’ panni’ võro kiilde: Evely Lindsalu, Linda Kapp, Urve Sulev, Merje […]

Kae edesi

Jatulintarha. Hussaid. Kiviring.

“Jatulintarha. Hussaid. Kiviring” (Jumalikud Ilmutused 2007) om soomõ-võro-eesti kolmkeeline valikkogo Hasso Krulli luulõtuisiga raamatist “Talv” (Tuum, 2006) ja “Kornukoopia” (Vagabund 2001). Helüaidan avaldadas luulõkogo võrokeelitse luulõtusõ (tõlgõ Triinu Laan) ja peräsõna. Lugõ Taago Tubin (2020). Mõnt luulõtust saa kullõlda ka Hasso Krulli ja Triinu Laanõ esitüsen. Peräsõnna lugõ kirotaja Triinu Laan. Kaas: Peeter Laurits.

Kae edesi

Põhjatuul ja lõunatuul

Jaan Kaplinski raamadu “Põhjatuul ja lõunatuul” (Tänapäev 2006) jutu omma sündünü karvatsist ja päähäkääntävist mõttist, midä tulõ õks ette, ku kiränik om ka esä ja vanaesä ja õdagidõ latsilõ-latsõlatsilõ unõjuttõ lugõma piät. Kolm noist jutõst omma joba raamatun eesti ja võro keelen. Tõsõ pand õkva lugõmisõ päält võro kiilde Triinu Laan (2020). Kaasõpilt: Kalli Kalde.

Kae edesi

Iti ja kuningriik

“Iti ja kuningriik” (Seto Ateljee Galerii 2020) om Kauksi Ülle latsiraamat väikust tütrigust. Egäpäävätse juhtumisõ ja kildakõsõ Iti elost köütvä seoilmaaigsit asju vanõmba ao ummiga ja avitasõ märgota seto kultuuri ja olõmisõ üle. Lugõ Siiri Toomik (2020). Kaasõpilt: Evar Riitsaar.

Kae edesi

Valit luulõq

Luulõtuisi Kauksi Ülle kogost “Valit luulõq” (Seto Ateljee Galerii 2012). Kogon omma luulõtusõ aastist 1980-2005. Helüaida jaos om noist vällä valit 23. Olõ-i kõrrat noid, midä saa Helüaidast välläandõ “Imäplaat” alt autori hindä esitüsen kullõlda. Lugõ Helena Kesonen (2020). Kaasõpilt: Evar Riitsaar.

Kae edesi

Siiri ja pööräne põnn

Siiri ja Väiku-Otto mängvä tita-asjuga. A Siiri ega Väiku-Otto taha-i, et kiäki näide mängust teedä saassi ja tuust nakkasõ pääle seiklusõ… Raamadu autor om Tiina Nopola. Pildi’ tekk Mervi Lindman. Võro keelen andsõ vällä Võro Instituut (2017) ja ümbre pandsõ Siiri Toomik. Lugõ Agu Trolla (2020).

Kae edesi

Siiri ja mõtsik Hunskeli

Siiri saa sünnüpääväs kavvaigätsedü pinikutsika, kiä pidä hinnäst väega mõtsikuhe üllen. Kuis Hunskelist sõski mõistlik pini saa? Raamadu autor om Tiina Nopola. Pildi’ tekk Mervi Lindman. Võro keelen andsõ vällä Võro Instituut (2015) ja ümbre pandsõ Siiri Toomik. Lugõ Agu Trolla (2020).

Kae edesi

Siiri ja kahuskinõ Kerttu

Siiri lätt Väiku-Otto sünnüpääväle. Sääl om kasimalda tütärlats Kerttu, kiä miildüs hirmsahe Siiri sõprulõ Ottodõlõ. Siiri löüd nipi, kuis esi kah Ottodõlõ miilt müüdä olla. Midä tõsõ tuust arvasõ? Raamadu autor om Tiina Nopola. Pildi’ tekk Mervi Lindman. Võro keelen andsõ vällä Võro Instituut (2014) ja ümbre pandsõ Siiri Toomik. Lugõ Agu Trolla (2020).

Kae edesi

Siiri ja kolm Ottot

Väiku Siiri igätses hindäle sõpru. Imä ja esä lupa-i tälle ei titat, ei pinni. Siiri otsustas hindäle esi pini otsi. Tä saa tutvas kolmõ Ottoga. Kas nimä lahendasõ Siiri pinimurrõ? Raamadu autor om Tiina Nopola. Pildi’ tekk Mervi Lindman. Võro keelen andsõ vällä Võro Instituut (2013) ja ümbre pandsõ Siiri Toomik. Lugõ Agu Trolla (2020).

Kae edesi

Aig om käen, Räpimehe Risto

Räpimehe Risto om Soomõ latsi raamadusara päätegeläne. Tä eläs kuun uma tädi Roosiga ja tä taht väega trummi lüvvä. A tuu miildü-i kõigilõ ja nii nakkasõ pääle esieräligu juhtumisõ… Raamadu kirotiva Sinikka ja Tiina Nopola. Võro keelen andsõ vällä Võro Instituut (2018) ja ümbre pandsõ Siiri Toomik. Lugõ Silvi Jansons (2020).

Kae edesi

Luukere Juhani juhtumisõ’

„Luukere Juhani juhtumisõ’“ om lugu suurõ kooli anatoomiaklassist pensionile saadõtu luukerest. Memme, taadu ja latsõlatsõ võtva tä hindä mano mõtsatallo elämä ja tuuga tõõlinõ kuntmehe-elo viil pääle nakkas! Kõik taloelänigu uskva, et egäüts, ka luukere, om väärt vapa ja mõtsikut latsõ- ja vanahuspõlvõ.

Kae edesi

Jutt jänesepojast, kiä es taha’ magama jäiä’

„Jutt jänessepojast, kiä es taha’ magama jäiä’“ om Ellen Niidu egäveste aktuaalnõ lugu väikeisile latsilõ, miä ilmu edimäst kõrda 1967. aastagal ja midä om unõjutus loet jo mitmõlõ põlvkunnalõ. Lugõ Siiri Toomik (2020). Võro kiilde pandsõ Tiiu Proškina. Kaasõpildi om tennü Catherine Zarip ja taa om peri kirästüse Tammerraamat 2018. aastaga välläandõst.

Kae edesi

Paat 1.-4. päätükk

“Paat” om 1998. aastagal (välläandja Eesti Kostabi Selts) ilmunu Kauksi Ülle romaan üte Võromaa naasõ elosaatusõst. Romaan om kirändüstiidläse Rein Veidemanni hinnangul noidõ tekste hulgan, minkast sais kuun Eesti kirändüse identiteet. Lugõ Evar Riitsaar (2020). Kaas: Peeter Allik.

Kae edesi

Paat 5.-9. päätükk

“Paat” om 1998. aastagal (välläandja Eesti Kostabi Selts) ilmunu Kauksi Ülle romaan üte Võromaa naasõ elosaatusõst. Romaan om kirändüstiidläse Rein Veidemanni hinnangul noidõ tekste hulgan, minkast sais kuun Eesti kirändüse identiteet. Lugõ Evar Riitsaar (2020). Kaas: Peeter Allik.

Kae edesi

Paat 10.-13. päätükk

“Paat” om 1998. aastagal (välläandja Eesti Kostabi Selts) ilmunu Kauksi Ülle romaan üte Võromaa naasõ elosaatusõst. Romaan om kirändüstiidläse Rein Veidemanni hinnangul noidõ tekste hulgan, minkast sais kuun Eesti kirändüse identiteet. Lugõ Evar Riitsaar (2020). Kaas: Peeter Allik.

Kae edesi

Paat 14.-17. päätükk

“Paat” om 1998. aastagal (välläandja Eesti Kostabi Selts) ilmunu Kauksi Ülle romaan üte Võromaa naasõ elosaatusõst. Romaan om kirändüstiidläse Rein Veidemanni hinnangul noidõ tekste hulgan, minkast sais kuun Eesti kirändüse identiteet. Lugõ Evar Riitsaar (2020). Kaas: Peeter Allik.

Kae edesi

Imäpuu

“Imäpuu” om Kauksi Ülle 2018. aastagal ilmunu luulõkogo (välläandja kirästüs Mustvalge), mink iist tä 2019. aastagal Juhan Liivi luulõavvuhinna sai. Kogon tulõ häste vällä autori etnofuturistlik kõrgvorm, minkaga tä meisterligult vana ja vahtsõ ühendüisi luu. Lugõ Helena Kesonen (2020). Kaasõpilt: Andres Rõhu.

Kae edesi

Maaskamaa

“Maaskamaa” om üts Kauksi Ülle edimäidsi novelle (ilmu 1988. aastaga Vikerkaaren nr 8). Tähendüslik novell kõnõlõs autori sõnnu perrä ökoturismi algusõst. Teno taalõ kirätüüle saiva Kauksi Ülle sünnükotussõ inemiseki teedä Vikerkaare aokiräst ja vanaimä karist Üllet: “Är sa inämb proosat kirotagu!”  Lugõ Helena Kesonen (2020).

Kae edesi

Huuv

“Huuv” (Kauksi Ülle Mänedsment 2000) om Kauksi Ülle tõnõ novellikogo. Kullõja saa üten autoriga ossa jäl esisaisvas saanu Eesti alostusaigsõst Tarto liina agulielost üten timä võlo ja vaivaga. Lugõ Helena Kesonen (2020). Kaasõpilt: Eve Eesmaa.

Kae edesi

Ubinit uutman

“Ubinit uutman” om Eve Hele Sitsi kirotet eestikeelitse Mooni-sarja edimäne raamat võro keelen (Võro Instituut 2014). Raamat kõnõlõs tuust, kuis katõ latsõga pere koli liinast maalõ ja kuun võetas ette hulga harilikkõ maatöid. Võro kiilde panniva ümbre Mariko Faster, Kaile Kabun, Triin Rõõmusoks, Egle Vodi, Kaili Vodi ja Kalmer Vodi. Lugõ Hellä Iva (2020).

Kae edesi

Kunna muso

“Kunna muso” om Andrus Kivirähki raamat väikeisile latsilõ. Ku kunna musotõdas, juhtus hoobis midägi muud ku muinasjutõn kõnõldas! Lugõ Mariko Faster (2020). Ümbre pandsõ Helle Ehasalu. Raamatu kunstnik om Anne Pikkov ja vällä andsõ Varrak (2013).    

Kae edesi

Säng

“Säng” (Eesti Kostabi Selts 1997) om Kauksi Ülle edimäne novellikogo. Elolidsõ luu jäl esisaisvas saanu Eesti alostusõaigõst. Lugõ Helena Kesonen (2020). Toivo Kaskpeidi tett pildi pääl om Kauksi Ülle “Sängü” edimädsel vällänäütämisel Võromaal Kiidil.

Kae edesi

Taivahe heidet tsirk

“Taivahe heidet tsirk” (Verb 2012) om raamat Jaan Kaplinski lõunaeestikeelitside luulõtuisiga. Raamatu tõsõn osan omma hiina keelest ümbre pantu vana Hiina luulõtusõ. Lugõ Tarmo Tagamets (2020). Kaasõpilt: Andres Rõhu.

Kae edesi

Sipsik

“Sipsik” om Eno Raua juttõ ja Edgar Valteri piltega raamat, miä om tutva joba mitmele põlvkunnalõ Eesti latsilõ alatõn 1962. aastagast. Poiskõnõ Mart tege umalõ sõsaralõ Anulõ sünnüpääväs rõivast pupi, kinkast saa tütrigu kõgõ parõmb sõbõr. Raamatu pandsõva võro kiilde Jüvä Triin ja Sullõv Tammerraamatu 2019. aastaga välläandõ perrä. Lugõ Jüvä Tuulõ (2020).

Kae edesi

Vana katskinõ kass

“Vana katskinõ kass” om süämlik ja helge lugu tuust, miä saa kassõst ja inemiisist sõs, ku nä vanas saava ja katski läävä. Raamatu autor om Triinu Laan ja kunstnik Anne Pikkov, vällä andsõ kirästüs Päike ja Pilv (2016). Raamatun saa kõrvuisi kaia nii eesti- ku võrokeelist teksti. Võrokeelitse teksti lugõsi Helüaida jaos sisse Lauli Otsar […]

Kae edesi

A tull´ tuud ka ette…

“A tull’ tuud ka ette… Lukõ ja laulõ Vanal-Võromaalt” om CD-plaadi matõrjal Tsibipudina’-nimelidselt pundilt. Esitedäs inne 1900. aastat sündünü võrokõisi mälestüisi näide elost-olost ja rahvalaulõ Võromaa esi nukõst.

Kae edesi

Jussikõsõ säidse sõpra

“Jussikõsõ säidse sõpra” om Silvi Väljali jutu ja piltega raamat, miä om Eesti latsilõ tutva jo 1966. aastagast, ku raamat edimäst kõrda ilmu. Jussikõsõlõ miildüs väega pühäpäiv ja tedä otsõn saa poiskõnõ kokko kõigi tõisi nädälipäiviga. Raamat om võro kiilde pant Avita kirästüse 1999. aastaga välläandõ perrä. Lugõ raamatu ümbrepandja Egle Vodi (2020).  

Kae edesi

Kibõna ütest rändämisest

“Kibõna ütest rändämisest” um Häniläse neläs õdaguvõrukiilne raamat (2018), minka juttõ ja luulõtuisi esitäs autor. Kaasõpilt: Häniläne. Raamatut saa lukõ Eesti Rahvusraamatukogo digitaalarhiivin Digar.

Kae edesi

Letipäälne elu

“Letipäälne elu. Nivõrd ku meelen om” om topõlt-CD Pulga Jaani juttõga (2013). Ekä Pulga Jaani juttu om tan kats kõrda. Edimält lugõ Pulk Esi ja noilõ, kiä Pulga hellü ei kannata, lugõva timä valit inemise: Pulga Joel, Riitsaarõ Evar, Paeglise Janek, Contra, Rahmani Jan, Valpri Valdo, Kauksi Ülle ja Saarõ Evar.

Kae edesi

Viiulimäng vanan vaksalin

“Viiulimäng vanan vaksalin” um Häniläse kolmas õdaguvõrukiilne luulõkogu (2016), minka pallu esitäs autor. Kaasõpilt: Häniläne. Raamatut saa lukõ Eesti Rahvusraamatukogo digitaalarhiivin Digar.

Kae edesi

Tsipa verine analüüs

Taan lühkün luun märgotas Pulga Jaan  üte uma poiskõsõpõlvõ juhtumisõ üle ja löüd, et Kristusõl oll  umal aol rassõ, a ega timälgi latsõn kerge es olõ… Lugõ autor Pulga Jaan (2020). Jan Rahmani tett pildi pääl om Pulga Jaan.

Kae edesi

Kolm kahru

Vinne muinasjutt “Kolm kahru” Lev Tolstoi puult kirjapantuna. Võro kiilde pand ümbre Jüvä Sullõv kirästüse Eesti Raamat raamatu “Kolm karu” (1980) perrä. Lugõ Kairi Buht (2020). Kaasõpildi Helüaida jaos tekk Kadri Kalve.

Kae edesi

Madis Kõiv

Uno Matsi jutu

“Edimine uno Matsi jutt” ja “Tõne uno Matsi jutt” omma Madis Kõivu viguridsõ latsijutu. Peri omma naa võrokeelitsest aabitsast “ABC kiräoppus ja lugõmik algkooli latsilõ” (Võro Instituut 1999). Lugõ Valdis Laan (2020). Pilt Madis Kõivust om peri Võro Instituudi arhiivist.

Kae edesi

Lugu rohiliidsi silmiga kuulmeistrist

“Lugu rohiliidsi silmiga kuulmeistrist. Laulõ aastist 2010-2014” um Häniläse tõnõ õdaguvõrukiilne laulõkogu (2014), kon umma jutustava, ballaadi muudu luulõtusõ. Valikut luulõkogo pallust esitäs autor. Kaasõpilt: Häniläne. Raamatut saa lukõ Eesti Rahvusraamatukogo digitaalarhiivin Digar.

Kae edesi

Mõtsa pühäpäiv

“Mõtsa pühäpäiv” om lugu tuust, kuis maa-alutsõ esänd Kikertokk ja nuur Nipinäpp ütel pääväl vana tamme alt vällä ronisõ ja mõtsan hulkma nakkasõ. Nä võlusõ näide meelest sobivihe kotussihe egäsugumaidsi kasvõ ja eksootiliidsi eläjit. Kullõ ja saat teedä, miä taast kõgõst vällä tulõ! Autor ja kunstnik Edgar Valter. Võro kiilde pand ümbre Pulga Jaan.

Kae edesi

Imäplaat

CD “Imäplaat” (Seto Ateljee Galerii 2005) Kauksi Ülle loominguga. Lugõ autor. Tä ütles plaadiümbrisse pääl nii: “Luulõtusõq 1-17 ommaq peri Kauksi Ülle luulõkogodõst “Kesk umma mäke” (1987), “Hanõ vai luigõ” (1989), “Jyriyy (1991), “Käänüpäiv” (2003). Tekstiq 18-26 om 2002. aasta keväjä luud naistõ pudruriitusõ jaos Elo Liivi härgitüsel.

Kae edesi

Nukitsamiis

“Nukitsamiis” om võro kiilde ümbre pant Oskar Lutsu kuulsa latsiraamat. Tõlgõ om tett Tiritammi kirästüse 2004. aastaga raamatu perrä. Lugõ raamatu ümbrepandja Valdis Laan (2020). Pilt filmist “Nukitsamees” (1981) avaldadas Eesti Filmi Instituudi loaga.

Kae edesi

Vävvä

Väikeisile latsilõ mõtõld raamat “Vävvä” kõnõlõs luu poisist, kiä es julgu üüsse pissile minnä, selle et tä peläs Vävvät. Kullõja saa teedä, kuis poiskõnõ tuust hirmust vallalõ sai ja kohe Vävvä pagõsi. Lugõ autor Jan Rahman (2020). Raamatu kunstnik om Anneli Kaarna ja vällä andsõ Väiku Välläandja 2005.

Kae edesi

Tsiamäe luuq. Egäpääväjuttõ latsilõ võro keele opmisõs

“Tsiamäe luuq. Egäpääväjuttõ latsilõ võro keele opmisõs” om lintkassett abis võro keele opjilõ (Võro Instituut 2000). Kasseti pääl omma luu latsiga taloperre elost ja koolilatsi võrokeelitside kirätöie konkursse “Mino Võromaa” kogomigõst 10.-12. valit luu. Lugõva Meinhard Uiga, Silvi Jansons, Jan Rahman, Mariko Faster, Peeter Jürviste, Merle Vaaks ja Maie Ermel.

Kae edesi