Helüait

Luukere Juhani juhtumisõ’

„Luukere Juhani juhtumisõ’“ om lugu suurõ kooli anatoomiaklassist pensionile saadõtu luukerest. Memme, taadu ja latsõlatsõ võtva tä hindä mano mõtsatallo elämä ja tuuga tõõlinõ kuntmehe-elo viil pääle nakkas! Kõik taloelänigu uskva, et egäüts, ka luukere, om väärt vapa ja mõtsikut latsõ- ja vanahuspõlvõ.

Kae edesi

Jutt jänesepojast, kiä es taha’ magama jäiä’

„Jutt jänessepojast, kiä es taha’ magama jäiä’“ om Ellen Niidu egäveste aktuaalnõ lugu väikeisile latsilõ, miä ilmu edimäst kõrda 1967. aastagal ja midä om unõjutus loet jo mitmõlõ põlvkunnalõ. Lugõ Siiri Toomik (2020). Võro kiilde pandsõ Tiiu Proškina. Kaasõpildi om tennü Catherine Zarip ja taa om peri kirästüse Tammerraamat 2018. aastaga välläandõst.

Kae edesi

“Paat” 1.-4. päätükk

“Paat” om 1998. aastagal (välläandja Eesti Kostabi Selts) ilmunu Kauksi Ülle romaan üte Võromaa naasõ elosaatusõst. Romaan om kirändüstiidläse Rein Veidemanni hinnangul noidõ tekste hulgan, minkast sais kuun Eesti kirändüse identiteet. Lugõ Evar Riitsaar (2020). Kaas: Peeter Allik.

Kae edesi

“Paat” 5.-9. päätükk

“Paat” om 1998. aastagal (välläandja Eesti Kostabi Selts) ilmunu Kauksi Ülle romaan üte Võromaa naasõ elosaatusõst. Romaan om kirändüstiidläse Rein Veidemanni hinnangul noidõ tekste hulgan, minkast sais kuun Eesti kirändüse identiteet. Lugõ Evar Riitsaar (2020). Kaas: Peeter Allik.

Kae edesi

“Paat” 10.-13. päätükk

“Paat” om 1998. aastagal (välläandja Eesti Kostabi Selts) ilmunu Kauksi Ülle romaan üte Võromaa naasõ elosaatusõst. Romaan om kirändüstiidläse Rein Veidemanni hinnangul noidõ tekste hulgan, minkast sais kuun Eesti kirändüse identiteet. Lugõ Evar Riitsaar (2020). Kaas: Peeter Allik.

Kae edesi

“Paat” 14.-17. päätükk

“Paat” om 1998. aastagal (välläandja Eesti Kostabi Selts) ilmunu Kauksi Ülle romaan üte Võromaa naasõ elosaatusõst. Romaan om kirändüstiidläse Rein Veidemanni hinnangul noidõ tekste hulgan, minkast sais kuun Eesti kirändüse identiteet. Lugõ Evar Riitsaar (2020). Kaas: Peeter Allik.

Kae edesi

Imäpuu

“Imäpuu” om Kauksi Ülle 2018. aastagal ilmunu luulõkogo (välläandja kirästüs Mustvalge), mink iist tä 2019. aastagal Juhan Liivi luulõavvuhinna sai. Kogon tulõ häste vällä autori etnofuturistlik kõrgvorm, minkaga tä meisterligult vana ja vahtsõ ühendüisi luu. Lugõ Helena Kesonen (2020). Kaasõpilt: Andres Rõhu.

Kae edesi

Maaskamaa

“Maaskamaa” om üts Kauksi Ülle edimäidsi novelle (ilmu 1988. aastaga Vikerkaaren nr 8). Tähendüslik novell kõnõlõs autori sõnnu perrä ökoturismi algusõst. Teno taalõ kirätüüle saiva Kauksi Ülle sünnükotussõ inemiseki teedä Vikerkaare aokiräst ja vanaimä karist Üllet: “Är sa inämb proosat kirotagu!”  Lugõ Helena Kesonen (2020). Pildi pääl om Kauksi Ülle kodotalo Saarlasõ külän ja tuu […]

Kae edesi

Huuv

“Huuv” (Kauksi Ülle Mänedsment 2000) om Kauksi Ülle tõnõ novellikogo. Kullõja saa üten autoriga ossa jäl esisaisvas saanu Eesti alostusaigsõst Tarto liina agulielost üten timä võlo ja vaivaga. Lugõ Helena Kesonen (2020). Kaasõpilt: Eve Eesmaa.

Kae edesi

Ubinit uutman

“Ubinit uutman” om Eve Hele Sitsi kirotet eestikeelitse Mooni-sarja edimäne raamat võro keelen (Võro Instituut 2014). Raamat kõnõlõs tuust, kuis katõ latsõga pere koli liinast maalõ ja kuun võetas ette hulga harilikkõ maatöid. Võro kiilde panniva ümbre Mariko Faster, Kaile Kabun, Triin Rõõmusoks, Egle Vodi, Kaili Vodi ja Kalmer Vodi. Lugõ Hellä Iva (2020). Raamatu […]

Kae edesi

Kunna muso

“Kunna muso” om Andrus Kivirähki raamat väikeisile latsilõ. Ku kunna musotõdas, juhtus hoobis midägi muud ku muinasjutõn kõnõldas! Lugõ Mariko Faster (2020). Ümbre pandsõ Helle Ehasalu. Raamatu kunstnik om Anne Pikkov ja vällä andsõ Varrak (2013).    

Kae edesi

Säng

“Säng” (Eesti Kostabi Selts 1997) om Kauksi Ülle edimäne novellikogo. Elolidsõ luu jäl esisaisvas saanu Eesti alostusõaigõst. Lugõ Helena Kesonen (2020). Toivo Kaskpeidi tett pildi pääl om Kauksi Ülle “Sängü” edimädsel vällänäütämisel Võromaal Kiidil.

Kae edesi

Taivahe heidet tsirk

“Taivahe heidet tsirk” (Verb 2012) om raamat Jaan Kaplinski lõunaeestikeelitside luulõtuisiga. Raamatu tõsõn osan omma hiina keelest ümbre pantu vana Hiina luulõtusõ. Lugõ Tarmo Tagamets (2020). Kaasõpilt: Andres Rõhu.

Kae edesi

Sipsik

“Sipsik” om Eno Raua juttõ ja Edgar Valteri piltega raamat, miä om tutva joba mitmele põlvkunnalõ Eesti latsilõ alatõn 1962. aastagast. Poiskõnõ Mart tege umalõ sõsaralõ Anulõ sünnüpääväs rõivast pupi, kinkast saa tütrigu kõgõ parõmb sõbõr. Raamatu pandsõva võro kiilde Jüvä Triin ja Sullõv Tammerraamatu 2019. aastaga välläandõ perrä. Lugõ Jüvä Tuulõ (2020).

Kae edesi

Vana katskinõ kass

“Vana katskinõ kass” om süämlik ja helge lugu tuust, miä saa kassõst ja inemiisist sõs, ku nä vanas saava ja katski läävä. Raamatu autor om Triinu Laan ja kunstnik Anne Pikkov, vällä andsõ kirästüs Päike ja Pilv (2016). Raamatun saa kõrvuisi kaia nii eesti- ku võrokeelist teksti. Võrokeelitse teksti lugõsi Helüaida jaos sisse Lauli Otsar […]

Kae edesi

A tull´ tuud ka ette…

“A tull’ tuud ka ette… Lukõ ja laulõ Vanal-Võromaalt” om CD-plaadi matõrjal Tsibipudina’-nimelidselt pundilt. Esitedäs inne 1900. aastat sündünü võrokõisi mälestüisi näide elost-olost ja rahvalaulõ Võromaa esi nukõst.

Kae edesi

Jussikõsõ säidse sõpra

“Jussikõsõ säidse sõpra” om Silvi Väljali jutu ja piltega raamat, miä om Eesti latsilõ tutva jo 1966. aastagast, ku raamat edimäst kõrda ilmu. Jussikõsõlõ miildüs väega pühäpäiv ja tedä otsõn saa poiskõnõ kokko kõigi tõisi nädälipäiviga. Raamat om võro kiilde pant Avita kirästüse 1999. aastaga välläandõ perrä. Lugõ raamatu ümbrepandja Egle Vodi (2020).  

Kae edesi

Kibõna ütest rändämisest

“Kibõna ütest rändämisest” um Häniläse neläs õdaguvõrukiilne raamat (2018), minka juttõ ja luulõtuisi esitäs autor. Kaasõpilt: Häniläne. Raamatut saa lukõ Eesti Rahvusraamatukogo digitaalarhiivin Digar.

Kae edesi

Letipäälne elu

“Letipäälne elu. Nivõrd ku meelen om” om topõlt-CD Pulga Jaani juttõga (2013). Ekä Pulga Jaani juttu om tan kats kõrda. Edimält lugõ Pulk Esi ja noilõ, kiä Pulga hellü ei kannata, lugõva timä valit inemise: Pulga Joel, Riitsaarõ Evar, Paeglise Janek, Contra, Rahmani Jan, Valpri Valdo, Kauksi Ülle ja Saarõ Evar. Plaadi toimõndaja om Rahmani […]

Kae edesi

Viiulimäng vanan vaksalin

“Viiulimäng vanan vaksalin” um Häniläse kolmas õdaguvõrukiilne luulõkogu (2016), minka pallu esitäs autor. Kaasõpilt: Häniläne. Raamatut saa lukõ Eesti Rahvusraamatukogo digitaalarhiivin Digar.

Kae edesi

Tsipa verine analüüs

Taan lühkün luun märgotas Pulga Jaan  üte uma poiskõsõpõlvõ juhtumisõ üle ja löüd, et Kristusõl oll  umal aol rassõ, a ega timälgi latsõn kerge es olõ… Lugõ autor Pulga Jaan (2020). Jan Rahmani tett pildi pääl om Pulga Jaan.

Kae edesi

Kolm kahru

Vinne muinasjutt “Kolm kahru” Lev Tolstoi puult kirjapantuna. Võro kiilde pand ümbre Jüvä Sullõv kirästüse Eesti Raamat raamatu “Kolm karu” (1980) perrä. Lugõ Kairi Buht (2020). Kaasõpildi Helüaida jaos tekk Kadri Kalve.

Kae edesi

Madis Kõiv

Uno Matsi jutu

“Edimine uno Matsi jutt” ja “Tõne uno Matsi jutt” omma Madis Kõivu viguridsõ latsijutu. Peri omma naa võrokeelitsest aabitsast “ABC kiräoppus ja lugõmik algkooli latsilõ” (Võro Instituut 1999). Lugõ Valdis Laan (2020). Pilt Madis Kõivust om peri Võro Instituudi arhiivist.

Kae edesi

Lugu rohiliidsi silmiga kuulmeistrist

“Lugu rohiliidsi silmiga kuulmeistrist. Laulõ aastist 2010-2014” um Häniläse tõnõ õdaguvõrukiilne laulõkogu (2014), kon umma jutustava, ballaadi muudu luulõtusõ. Valikut luulõkogo pallust esitäs autor. Kaasõpilt: Häniläne. Raamatut saa lukõ Eesti Rahvusraamatukogo digitaalarhiivin Digar.

Kae edesi

Mõtsa pühäpäiv

“Mõtsa pühäpäiv” om lugu tuust, kuis maa-alutsõ esänd Kikertokk ja nuur Nipinäpp ütel pääväl vana tamme alt vällä ronisõ ja mõtsan hulkma nakkasõ. Nä võlusõ näide meelest sobivihe kotussihe egäsugumaidsi kasvõ ja eksootiliidsi eläjit. Kullõ ja saat teedä, miä taast kõgõst vällä tulõ! Autor ja kunstnik Edgar Valter. Võro kiilde pand ümbre Pulga Jaan. Lugõ […]

Kae edesi

Imäplaat

CD “Imäplaat” (Seto Ateljee Galerii 2005) Kauksi Ülle loominguga. Lugõ autor. Tä ütles plaadiümbrisse pääl nii: “Luulõtusõq 1-17 ommaq peri Kauksi Ülle luulõkogodõst “Kesk umma mäke” (1987), “Hanõ vai luigõ” (1989), “Jyriyy (1991), “Käänüpäiv” (2003). Tekstiq 18-26 om 2002. aasta keväjä luud naistõ pudruriitusõ jaos Elo Liivi härgitüsel.

Kae edesi

Nukitsamiis

“Nukitsamiis” om võro kiilde ümbre pant Oskar Lutsu kuulsa latsiraamat. Tõlgõ om tett Tiritammi kirästüse 2004. aastaga raamatu perrä. Lugõ raamatu ümbrepandja Valdis Laan (2020). Pilt filmist “Nukitsamees” (1981) avaldadas Eesti Filmi Instituudi loaga.

Kae edesi

Vävvä

Väikeisile latsilõ mõtõld raamat “Vävvä” kõnõlõs luu poisist, kiä es julgu üüsse pissile minnä, selle et tä peläs Vävvät. Kullõja saa teedä, kuis poiskõnõ tuust hirmust vallalõ sai ja kohe Vävvä pagõsi. Lugõ autor Jan Rahman (2020). Raamatu kunstnik om Anneli Kaarna ja vällä andsõ Väiku Välläandja 2005.

Kae edesi

Tsiamäe luuq. Egäpääväjuttõ latsilõ võro keele opmisõs

“Tsiamäe luuq. Egäpääväjuttõ latsilõ võro keele opmisõs” om lintkassett abis võro keele opjilõ (Võro Instituut 2000). Kasseti pääl omma luu latsiga taloperre elost ja koolilatsi võrokeelitside kirätöie konkursse “Mino Võromaa” kogomigõst 10.-12. valit luu. Lugõva Meinhard Uiga, Silvi Jansons, Jan Rahman, Mariko Faster, Peeter Jürviste, Merle Vaaks ja Maie Ermel.

Kae edesi

Aknõ kyigi raamega. Pulga Jaani mõnusa jutuq

“Aknõ kyigi raamega” anti vällä nii helükassetina ku CD pääl (Võro Instituut 2002). Üten pundin omma Pulga Jaani jutu ja tunnõt autorilaulõ ja traditsionaalõ kaveri Pulga Jaani sõnnuga. Helüait avaldas är õnnõ taa välläandõ jutu. Helü võtt üles Jaan Tamm. Kaasõpilt om peri Pulga Jaani eräkogost ja tett Võrol Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi aknõ […]

Kae edesi

Pini hind. Pulga Jaani mõnusa jutuq

“Pini hind. Pulga Jaani mõnusa jutuq” om lintkassett (Võro Instituut 1998), kon autor Pulga Jaan lugõ ummi juttõ, miä kõnõlõsõ inemisest nättünä pini silmi korgusõlt. Autor ütles kassetiümbrisse pääl, et mõnikõrd om inemiselgi pini silmin “pini hind”. Pulga Jaani eräkogost peri kaasõpildi pääl om Pulga Jaan ummi pinnega. Helü võtt üles Jaan Tamm, kaasõkujondusõ tekk […]

Kae edesi

Naksikõsõq

“Naksikõsõq” om lintkassett Juhan Jaigi võrokeelitse loominguga (Võro Instituut 1999). Lugõva Ervin Org, Kalev Kudu ja Jan Rahman. Parmupilli mäng Tuuli Otsus. Jutu “Inne ja perän tuisopühhä” ja luulõtusõ “Valgõ kivi” om Jaik esi võro keelen kirotanu; luulõtusõ “Võromaa” ja jutu “Esä surm” om ümbre pandnu Kauksi Ülle ja jutu “Siku Madis ja naksikõsõq” Jan […]

Kae edesi

Rohiline ruunakõnõ

“Rohiline ruunakõnõ” om lintkassett võrokeelitse kirändüsega (Võro Instituut 1996) 8 autorilt: Artur Adson, Ain Kaalep, Kauksi Ülle, Raimond Kolk, Madis Kõiv ja Aivo Lõhmus, Jaan Lattik ja Edgar Allan Poe (ümbre pandnu Kauksi Ülle ja Neeme Kahusk). Luulõtuisi ja proosat lugõva Merle Jääger, Riho Kütsar, Ain Mäeots ja Tarmo Männard.

Kae edesi

Tuulõpoiss

“Tuulõpoiss” om lintkassett muinasjuttõga Vanalt-Võromaalt (Võro Instituut 1996). Luu omma peri Eesti Rahvaluulõ arhiivist. Lugõva Merle Jääger, Riho Kütsar ja Ervin Org. Kuvvõkiilset kannelt mäng Pille Karras. Kasseti kokkopandja om Marju Kõivupuu, toimõndiva Marju Kõivupuu ja Tõnu Tender, helü võtt üles Jaan Tamm ja kaasõkujondusõ tekk Markus Kasemaa.

Kae edesi

Imä, õeq!

“Imä, õeq!” om lintkassett Jaan Lattiku loominguga (Võro Instituut 1996). Lugõva Merle Jääger, Indrek Kalda ja Riho Kütsar. Viiolit mäng Indrek Kalda. Kirändüse valisi Tõnu Tender, toimõndiva Marju Kõivupuu ja Tõnu Tender, helü võtt üles Jaan Tamm ja kaasõkujondusõ tekk Markus Kasemaa.

Kae edesi

Suur must pini

“Suur must koer. Suur must pini” kõnõlõs pinist ja timä inemiisist, kiä eläse mõtsan. Pini tahassi häämeelega olla inemine, a inemiisil ei olõs midägi pini olõmisõ vasta. Lugõ Tarmo Tagamets (2020). Raamatu autor om Triinu Ojar (Laan), kunstnik Marja-Liisa Plats, välläandja kirästüs Päike ja Pilv 2007.

Kae edesi

Helüraamat "Krutskiline tita. Päähäkääntäv tita"

Krutskiline tita. Päähäkääntäv tita

„Krutskiline tita. Päähäkääntäv tita“ kõnõlõs elost nii, nigu tuu titadõlõ paistus. Lugõ autor Triinu Laan (2019). Raamatu kunstnik om Mariann Joa, välläandja kirästüs Hea Lugu 2019.

Kae edesi

Madis Kõiv

Kotussit Madis Kõivu loomingust

Võrokõnõ Kõivu Madis oll füüsik, filosoof ja kiränik. Timä 90. sündümise päävä meelenpidämises 2019. aastaga 5. detsembril lugõsiva kats võrokõist, Saarõ Evar ja Kalla Urmas, aparaadile ette mõnõ hindävalit võrokeelitse jupikõsõ Madise loomingust.

Kae edesi