Lõunõeestikeelitside tiidüsjuttõ sari põikas kõrras lähembiide naabriide mano: vahtsõ tiidüsjutu kõnõlõs kodavere keelen Treffneri gümnaasiumi abiturient Imre Nõmm. Tä and teedüst Kodavere kandist, kodavere keelest ja taa keele päämäidsist tunnussist. Foto: Elina Kalme

Lõunõeestikeelitside tiidüsjuttõ sarja edimädsen setokeelitsen loengun kõnõlõs Eesti Vabaõhumuuseumi tiidüstüütäjä ja näütüste kõrraldaja Nassari Elvi. Tä kirjeldäs süüke ja süümisekombit vanast aost täämbädsehe aigu vällä ja arotas, mille naa muutunu omma. Foto: Jaanus Heinla.

Kristel Vihmani kirotõt lumja muinasjutt „Ekekuu“ (2022) kõnõlõs naarahtusõ väest ja ilost. Raamadu perädü ilosa pildi om tsehkendänü Belliisi Seenemaa. Võro kiilde avidi raamadu panda Aili Sikk ja Jüvä Sullõv, võrokiilset muinasjuttu lugõ Karel Käos (2022). Kaasõpilt: Belliisi Seenemaa.

Lõunõeestikeelitside tiidüsjuttõ sarja vahtsõ võrokeelitse loengu kõnõlõs Talna Ülikooli ütsikunnatiidüisi instituudi doktorant, Tarto Ülikooli ütiskunnatiidüisi instituudi külälislektri ja sotsiaalse innovatsiooni entusiast Kadri Kangro. Tä näütäs, kuis omma köüdetü sotsiaalnõ kapital ja maaelo ja saami teedä, miä om sotsiaalnõ innovatsiuun. Sotsiaalsõst kapitalist ja kogokundlikkusõst kõnõlõs ka Kadri Kangro veet eestikeeline karmanihelü-kõnõlus eksperte Merle Linno ja Aet […]

Helüaida 40. märgotus (15.12.2022). 2022. aasta viimädsen märgotusõn kõnõlõs Mõnistõ kandist peri Nõlvaku Kaie tuust, kuis söögitegemine ja pühhi pidämine omma aoga muutunu. Ku aig esi jälleki muutus, tulõ mõtõlda, kuis hakkama saia. „Nii hädälitse ja mudsulda mi viil ei olõ, et hääd süüki tetä ei mõista, ku kõkõ kallimbat kraami poodist osta ei talda,“ […]

Võro muusiga- ja kirämehe Pulga Jaani 75. sünnüpääväs (27.11.2022) avaldas Helüait mälestüisiluu „Varstu”, miä kõnõlõs timä kodoalõvikust. Uma Lehen ilmu jutt järejutuna 2021. aastal, Helüaida jaos lugi autor esi luu sisse 15. märtekuul 2022. aastal. Foto: Rahmani Jan.

Tuul Sepä „Lättehoitja“ (eesti keeli „Allikahaldjas”, Varrak 2019) om fantaasiaraamat, mink tegeläse ja johtumisõ peräkõrd ei olõki nii uskmalda ja ulmõlidsõ. Lätte omma mi rahvajutõn suurõ tähendüsega. Päätegeläisi Hõpõ ja Kaarna abiga saa kullõja tutvas Unõhtusõmaailma hingeliisiga: Suurõ Tõllu, Halltõbõ, Puugi, Essütäjä, Kaonäksi, dinosauruisi ja neandõrtaallaisiga ni viil pallodõ tõisiga. Raamadu pand võro kiilde Kalla […]

Piret Raua „Kunigatütär Luluu ja herr Kere“ (Tänapäev 2011) om kinnihoitja raamat, miä kõnõlõs ütest suurõst salahusõst kuningalossin ni tuust, kuis kunagi ei olõ ilda andis pallõlda ja parõmbahe tetä. Raamadu panni võro kiilde Marve Abel, Maarika Alvela, Helle Ehasalu, Mariko Faster, Lea Hallap, Evely Haug, Heili Helmoja, Urve Ilves, Pille Kaarsalu, Jana Kammer, Linda […]

Helüaida 39. märgotus (20.10.2022). 2022. aasta om pühendet raamadukogodõlõ ni Põlva kihlkunnast peri kiränik Kõnnussaarõ Tiia, kiä uma loomingut avaldas Navi Tia nimõ all, märgotaski raamatidõst ja lugõmisõst. „Ku su koton peetäs raamatit ja lugõmist tähtsäs, sõs tähendäs, et teil um koton õpetlaskultuur. Kats asja pidivä ette kuulutama, kuis latsõl elon lätt – imä haridus […]

Kauksi Ülle 60. hällüpäävä avvus saa Helüaidast kullõlda luulõkimpu, kon om 26 luulõtust elost, inemiisist, mineväst, tulõvast, olõvast, kõgõst, miä henge pututas ja süämen tukskõlõs. Värsi omma Kauksi Ülle perämädse kümne aasta luulõkogodõst „Palunõiaq“ (Seto Ateljee Galerii 2012), „ObiNizza“ (Ji st Jumalikud Ilmutused 2017), „Paralleeluniversum“ (Seto Ateljee Galerii 2019), „Seto ikebana“ (Seto Ateljee Galerii 2021) […]

„Üülaul“ om 2018. aastal alostanu folkpunk perreandsambli Baaba ja Ka 2022. aastal vällä ant helüplaat (Seto Ateljee Galerii MTÜ), kon Kauksi Ülle ja Riitsaarõ Evar esitäse Kauksi Ülle tekste pääle tettü laulõ. Kaasõpildis om Riitsaarõ Evari maali „Üü“ kujundanu Harri A. Sundell. Viie, sätüngi, karmoška, laul: Evar Riitsaar Lauluteksti, laul: Kauksi Ülle Lüükpilli: Olavi Aida […]

Helüaida 38. märgotus (22.09.2022). „Olõ iks latsilõ egä aasta võro keele nädälil seletänü, et meile om uma keelega antu sääne varandus, midä olõ-õi ilmah kinkalgi tõsõl.“ Nii kõnõlõs Vahtsõliina kihlkunna Orava kandi oppaja ja süküskuu võro keele iistkõnõlõja Säinasti Ene, kiä märgotas tuu üle, kost mi, võrokõsõ, tulõmi ja kohe mi läämi vai võinu minnä. […]

Helüaida 37. märgotus (25.08.2022). Paganamaalt peri ja sääl elläv Krabi külätiatri päälik ni Paganamaa seenehull, seeneretki tegijä ja igävene seenenkäüjä Mürgü Marje kõnõlõs seenel käümisest ja siini süümisest. Kõgõ inämb küsütü seeneküsümüse saava vastusõ, a perän jõud jutt iks mõtsa mano. „Ku katõl puul tiid om ütevana mõts, ütel puul kasus hulga siini, tõsõl puul […]

Navi Tia om latsikiränik, kinkal om ilmunu katõssa latsiraamatut, osa naist ka Kõnnussaarõ Tiia nime all. Timä raamatuid om tõlgitu soomõ, korea ja rumeenia kiilde ni nüüd Helüaida jaos ka võro kiilde. „Säidse väikut eelevanti“ (Kirisild 2016) om lõunõmainõ muinasjutt sõprusõst ja sõna väest. Põlva kihlkunnast peri Navi om raamadu ümbre pandnu uma kodokandi kiilde […]

Maailman om häste teedä, et latsilõ om vaia muinasjuttõ, ja ku lats noid viil esi lukõ mõista-i, sõs tulõ suuril noid latsõlõ kõnõlda vai ette lukõ. Muinasjutu avitasõ arvo saia hääst ja halvast, ilmast ni inemiisist, andva huugu ettekujotamisõlõ, oppasõ umma kiilt laembalt tarvitama ja viil pall´o muud. Tuuperäst omgi Helüaidan no üllen 30 muinasjuttu […]

Helüaida 36. märgotus (14.07.2022). Muusik ni festivali Aigu Om! ellokutsja ja kõrraldaja Kalkuna Mari kõnõlõs aost, ao võtmisõst ja ao pruukmisõst. Tä märgotas tuu üle, kuis ummi elopäivi täütä säändside tegemiisiga, miä periselt tähtsä omma ja miä inemiisile ja luudusõlõ halva es tennü. Sinnä om paot (käkit) ka sõnomi „Aigu om!“ mõtõ. „Tuu tähendä ei, […]

Helüaida 35. märgotus (30.06.2022). Võrost peri Maadi Karmen om neli aastat opnu Tarto ülikoolin eesti kirändüst. Praktika Võro instituudin ja kodokandist kavvõmbal elämine omma pandnu noorõ inemise mõtlõma tuu pääle, kost tä peri om ja ku pallo kodopaik timä ello mõotas. Kah´os om tulnu ka vallus arvosaaminõ, et võro kiilt kõnõlda tä ei mõista, kuiki […]

Helüaida 34. märgotus (02.06.2022). Antslast peri, a Pärnon elläv koolioppaja Pulga Joel arotõlõs, kuis vannus tedä muutnu om. „Noorõlt tahtse vast olla ilmameistri ja selle oll sõs põlgust tervüsesportlaisi vasta. Nüüdses om nigu peräle jõudnu, et tuu (Kaitsõliit ja tervüsesport) omgi tuu, mis mullõ om jäänü. Tuu tulõ võtta,“ ütles tä. Uman Lehen 02.06.2022 ilmunu […]

Põlinõ võrokõnõ Korneli Viiu pand luulõhe kõik, miä ilman sünnüs ja henge pututas. Värses omma saanu nii tõsidsõ teemä, nigu Ukraina sõda, eelekrihind, mõtsaragominõ ja koroona, ku ka elo ja inemise ummi rõõmõ ja hätiga. Ku võimalik, omma luulõtusõ iks viguridõga ja läbi nal´a. „Nigu hobõsõlõ kaaru, inemisel vaia naaru. Et elovangõrd keremb olõs vitä, […]

Jaan Vahtra (23. mai 1882 – 27. jaanuar 1947) om innekõkkõ tunnõt ku kunstnik, a timä tähtsüs võro kiränikuna om niisamatõ suur. Päämädselt kirot tä mälehtüisi ja perimüslikke juttõ, a ka rahvanalandit ja publitsistikat. Vahtra looming and häste edesi timäaigsõ elo ni inemiisi loomust ja sündmüisi ni om väärt ja põnnõv matõrjal olõvidõ ja tulõvidõ […]

Lõunõeestikeelitside tiidüsjuttõ sarja edimäne mulgikeeline loeng om ülekaehus Mulgimaast, mulkõst ja mulgi keelest. Kõnõlõja Kristi Ilves om Tartu Ülikooli mulgi keele ja kultuuri lektri ni Mulgi Kultuuri Instituudi mulgi keele ja kultuuri spetsialist ja aolehe Ütsainus Mulgimaa toimõndaja. Tä alostas umma loengut Mulgimaa aoluu lühkü kirjeldusega muinasaost pääle, kõnõlõs Mulgimaa kihlkundõst, süükest ja mulgi keele […]

Helüaida 33. märgotus (05.05.2022). Võrost peri Orioni Jana, kiä vidä Tal’na Kadrioro raamadukogon võro keele kohvitarrõ ja sai seo aastaka Hindätiidmise avvuhinnä, märgotas tuu üle, kuis jäiä võrokõsõs ka sõs, ku Võromaal ei elä. Teküs Tal’na võrokõnõ jaga mõtõt, et inemisega jääs sünnüst surmani üten kotus, kost tä peri om. „Tuust algusõpunktist, kost inemine peri […]

Lõunõeestikeelitside tiidüsjutte sari jakkus tartokeelitse loenguga Lõunõ-Eesti sünnükombist vanõmban perimüsen. Kõnõlõs Tarto Ülikooli Villändi Kultuuriakadeemiä projektikõrraldaja Marit Külv. Aastil 2017-2021 uursõ Külvi Marit kuun Rebase Marjuga Harglõ kihlkunna saajakombit ja Lõunõ-Eesti sünnüperimüst 19. aastagasaa lõpust kooni täämbädse pääväni. Vanõmbas perimüses loetas taan loengun materjali, miä om peri 1880ndist aastist kooni 1930ndini, kukki kimmähe näütäs tuul […]

Helüaida 32. märgotus (07.04.2022). Moostest peri politseikapten ja inneskine veebikonstaabli Punaku Maarja kõnõlõs tuust, määndse omma täämbädse ao võlssjutu ja kelmüse virtuaalmaailman ni kuis hinnäst internetin kaitsta ja hoita. „Om aig oppi võlssmist parõmbalõ är tundma, sis om vahtsist võlsõst arvosaaminõ edespite lihtsamb ja võimalus näide lõksi jäiä väikumb,” ütles tä ni jaga tarvilist teedüst. […]

Seokõrdnõ lõunõeestikeeline tiidüsjutt om võro keelen ja tuud kõnõlõs Tarto Ülikooli lõunõeesti keele ja kultuuri lektri Jüvä Sullõv (Sulev Iva). Tä kõnõlõs, kuis lõunõeesti rahvit kutsut om, kost näide keele peri omma, kuis keele aoluun arõnu omma ja määne om naidõ kiili kõnõlõjidõ hindätiidmine. Jüvä Sullõv kirjeldäs tiidüsliidsi uurmiisi ja rahvalugõmisõ tulõmuisi lõunõeesti kiili kottalõ […]

Helüaida 31. märgotus (10.03.2022). Vahtsõliina gümnaasiumi oppaja ja kodotütride Orava rühmä juhõndaja Glaseri Maaja kõnõlõs tuust, midä and latsõlõ kodotütres vai nuurkotkas olõminõ ni mille om Kaitsõliitu vaia. „Parhillanõ sais maailmah om peris murrõlinõ. Sõda Ukrainah om pandnu mi nuuri kah mõtlõma tuust, et vabahus ei olõki nii kimmäs ja esihindäst mõista.“ Midä sõs noorõ […]

Raamadu „Tsillokõsõn majan“ (Võro Instituut 2022) teksti, pildi ja kujondusõ om loonu Kertu Sillaste. Jutt kõnõlõs eläjist, kiä eläse ütenkuun tsillokõsõn majan. Lugu om veidükese hirmsa, tsipakõsõ naljakas ja teräkese oppusõga. Raamadu pildi omma sündünü egäsugumadsõst träänist, midä koton iks lövvüs. Raamat härgütäs ka meisterdämä, asju vahtsõst pruukma ja juttu kõnõlõma. Seo raamadu idee võitsõ […]

Edimäne lõunõeestikeeline tiidüsjutt om tartu keelen ja tuud kõnõlõs Tartu Ülikooli eesti keele aoluu ja murdidõ profesri akadeemik Karl Pajusalu. Tartu kiil om edimäne eesti kiil, midä om Tartu ülikoolin opatu. Taad või pitä kõgõ vanõmbas akadeemilidses õdagumeresoomõ keeles. Pajusalu kõnõlõs tartu keele pikäst ja kimmäst aoluust ni parlatsõst saisust üten kõigi timä perrätulõjidõga.

Helüaida 30. märgotus (10.02.2022). Võrokõsõst käsitüüline ja muusik Kaarna Anneli arotõlõs tuu üle, mille timä põlvkunna inemiisil om rassõ võro keelen kirota. „Koton, ummi latsiga ja poodi man võro keelen kõnõlaminõ tulõ nigu esihindäst, a muial om tuu vana sund, et piät „kultuurnõ“ olõma,“ ütles tä. Sõski ei olõ seo kavva kestnu kiildmine ja tänitämine […]

Navilt peri tiidüsfilosoof ja astrofüüsik Kasagu Enn om kirotanu mitmit võrokiilsit juttõ, üles astnu Kaika suvõülikoolõn ja vällä märknü pallo vahtsit sõnno võro kiilde. Osa noist sõnnost ilmuva „Lühkesen võro-eesti loodusõtsäpendämise sõnastigun“, miä om tunnõt ku edimäne võrokiilne eräalasõnastu. Aastil 1995–1997 oll Kasagu Enn Võro Instituudi direktri ja 2018. aastagast om tä Tarto Ülikooli usotiidüskunna […]

Helüaida 29. märgotus (13.01.2022). „Om aig olla aupaklik luudusõ suhtõn,“ ütles võrokõsõst poliitik Padari Ivari uman märgotusõn, kon tä arotõlõs tuu üle, määntses käänd elo vahtsõl 2022. aastal. Pääväkõrran teemadõ hulgan omma keskkund, kliima, haigusõ, maailma riike vaihõkõrra, elektrihind ja elo Vanal Võromaal. Sõski jääs kõlama luutusõga üteld mõtõ: „Probleemi omma Jumala puult luudu tollõ […]

Juhan Jaik (1899–1948) om võro kiränik, kinka mõjo nii eesti- ku ka võrokiilsele kirändüsele om väega suur. Kirotanu ka võrokiilsit luulõtuisi, om Jaik sõski innekõkkõ võro proosa klassik, jutussidõ luuja, rahvaperimüse edesiandja. Timä 13. jaanuaril 2022 olnu 123. sünnüaastapäävä puhul saa Helüaidan kullõlda kattõ luulõtust ja säidset juttu, miä omma peri kogomigust „Valgõ kivi“ (Võro […]

Helüaida 28. märgotus (29.12.2021). Võro Instituudi direktri Kuuba Rainer kuts inemiisi üles 28. joulukuul 2021 pääle nakanu ja 15. vahtsõaastakuul 2022 läbi saaval rahvaloendusel umma võro keele mõistmist kirja pandma. Seokõrd rahvaloendaja egäleütele kodo ei lää ja inämbüs andmit võtt riik registriist. Sääl aga olõ-i teedüst inemiisi paikkundligõ kiili mõistmisõ kottalõ. Nii om ainukõnõ võimalus […]

Helüaida 27. märgotus (16.12.2021). „Täämbädse päävä võro kultuuri kõgõ suurõmb varandus om süämega tegijide hulk,“ kõnõlõs Uma Lehe päätoimõndaja Rahmani Jan. Kultuur kasus aastasatu ja tuud antas edesi põlvõst põlvõ. Meil, Võromaal, om loomulik, et kultuuri ülestähendämise ja manoluumisõga tegeles hulga rahvast. Tuu and kimmüst, et võrokõisi umaperä jääs taan kõrrast inämb ütetaolidsõs minevän ilman […]

Võrokeelitside luulõtuisi kogomik „Aastatsõõr“ om Vana-Võromaa keelepesäoppajidõ ütine looming aastist 2017–2018. Luulõtusõ omma köüdedü latsiaidu opiprogrammõga ja jagonõsõ teemadõ perrä. Teema omma: kodo, latsiaid, muusiga, luudus, tähtpäävä, aastaao ja 12 kuud. Tast löüd lihtsit ja rõõmsit luulõtuisi kullõmisõs egäl aol. Luulõtuisi teksti üten piltega omma välän Võro Instituudi kodolehe pääl. Luulõtuisi autori omma: Jaana Promvalds, […]

Kadri Ugur, Senni-tädi juttõ kirjapandja ja Helüaita lugõja (2021), kõnõlõs noist nii: „Senni oll mu vanatädi, mu imäle oll tä tädi. Üts lõpmada kangõ mutt oll sjoo Senni-tädi, elli tävveverelist ello ja opas tuud nuurilõ kah. Senni kõrval oll kõgõ sääne tunnõ, et olt nigu puss mõskmada villu sehen: olõ-õi istmist ei astmist, julgust ei […]

Helüaida 26. märgotus (2.12.2021). Võrokõsõst tiidläne Kõivupuu Marju kõnõlõs tuust, et maailmast arvosaaminõ ja maailma mõõtminõ om üts ütlemäldä keerolinõ kunst. Tä märgotas tiidläse elost parlatsõl tõõtagotsõl vai sotsiaalmeediä tõõ aol. „Tiidläisi hädä om tuu, et näil olõ-i lihtsit ja selgit vastussit, mis püsüse aon kimmä nigu sannasuurunõ raudkivi nurmõ pääl,“ ütles Kõivupuu Marju. Uman […]

“Kodoväreti’” om Johannes Siska luulõkogo (Võro Instituut 2008), mink 19 luulõtusõst 17 omma võro keelen. Johannes Siska (1913-1973) oll luulõtaja ja meremiis, kiä oll peri Rõugõ valla Hinu küläst. Lugõ Agur Seim (2021). Kaas: Diana Allas.

Helüaida 25. märgotus (18.11.2021). Saarõ Evar, mõnikõrd põllumiis, istus aig-aolt pikembät aigo traktori pääl, kon sündünü märgotusõn arotas tä planeedi pästmisest ja kliimasõbraligust elost. Tä tuu ka üte pikembä näüte kahtlasõ väärtüsega rohepüürde kottalõ. Uman Lehen ilmunu artikli „Mugavusõ hind“ Foto: Mariko Faster.

Helüaida 24. märgotus (04.11.2021) om pühendedü võrokeelidse aolehe Uma Leht 500. numbrõlõ. Võrokõnõ Kama Kaido löüd, et võro kiil om ütest külest populaarnõ, a tõsõlt puult pruugitas taad egäpääväelo kõnõluisin, kõgõ selgembähe nuuri siän, veidemb ku 21 aastakka tagasi. Kama arotas, miä võro keele sugutsiid väikuid kiili pästä või ja ots näütit muialt ilmast. Tä […]

Helüaida 23. märgotus (21.10.2021). Kokko loet numbrõ näütäse, kuis liinu pite eläs hulga inämb inemiisi ku maal. A kas kiäki om kokko arvanu, ku hulga om noid, kiä olõs tahtnu siiäkanti jäiä, a elokõrraldus ei jätä näile säänest võimalust? „A ku ilm om tõtõstõ pöörän, om tuud, mis tulõman, siski parõmb vasta võtta uma mäe […]

Helüaida 22. märgotus (07.10.2021). Antslast peri märgotaja Pulga Joel arotas, kuis legendi tegünese, mändse inemise legende tegeläisis passisõ ja kuis legend aoproovilõ vasta pidä. Legendi kestmise iist hoolitsõs rahvas, ku jutu seen tuu õigõ terä olõman om. Uman Lehen ilmunu artikli “Kuis jutukõsõst legend saa.” Foto: eräkogo.

Helüaida 21. märgotus (30.09.2021). Keeletiidläne ja võro keele oppaja Jüvä Sullõv märgotas, midä om vaja võro keele latsilõ elävähe edesiandmisõs. Tä härgütäs inemiisi inne umavalitsuisi valimiisi valla- ja liinavõimu mano tahtjidõ käest küsümä, midä nimä ja näide eräkunna võro keele hääs tegevä. Foto eräkogost.

Helüaida 20. märgotus (23.09.2021). Lavastaja Taago Tubin märgotas sändse nättüse üle nigu elo(stiili)nõvvoandminõ. Nõvvoandja käkvä hinnäst esi nimetüisi taadõ, näütüses mõttõga elo koots, esihindä edendämise koots vai kogoni tiidlikkusõ meistre… A õhku jääs küsümüs: kas seo iks om paradiis, midä meile pakutas ja müvväs? Uman lehen ilmunu artikli „Kootsitu elo“. Foto: Heigo Teder.

Mati Kalkuni (1941-2014) 80. sünnüaastapääväs pand Helüait vällä kolm juttu timä Umalõ Lehele saadõtust võrokeelitsest jutuvarast. Kalkuna Mati oll ütekõrraga opnu (ao)kiränik ku lihtsä külämiis, ni ka kõrraldaja ja filosoof, kink jutõst tull vällä hariligu inemise sükäv siseilm. Hää nali käve õks kõgõ asja mano. Tuu man jäi miis esi aga tõsitsõs ja välläpeetüs. Lugõ […]

Kalju Ahvena (1921-1946) 100. sünnüaastapääväs pand Helüait üles mõnõ timä ja tä vele Lembitu luulõtusõ kogost „Kolm Ahvenat“ (2002). Foto Kalju Ahvenast om peri luulõkogost „Kas mäletad?“ (1956). Luulõtuisi lugõ Urmas Kalla (2021), kink kirotõt om ka jutukõnõ vellist Ahvenist. Lembit Ahven (1916-2006) sündü Võõpson, tä vele Heino (1919-1988) ja Kalju (1921-1946) – Räpinäl. Koolitiid […]

Helüaida 19. märgotus (09.09.2021). Elo häädümise üle märkjä Kübärä Kristi märgotas aotlidsõst elost. Tä kõnõlõs noist viimätsil aigõl ärlännü luujist, kiä timä ello kõvva mõotanu omma. Ekäütte noist olõmi mi just nigu igäväste uma elo osas pidänü. A sõs äkki näid inämb ei olõ… Kas taa om märk hindä vanassaamisõst? Uman lehen ilmunu artikli „Hüväste, […]

Fr. R. Kreutzwaldi eeposõ “Kalevipoeg” om (kooli)latsi tarvis ümbre kõnõlnu Eno Raud. Edimäst kõrda ilmu taa ümbrejutustus 1970. aastagal. Nüüd om taast olõman võrokeeline kullõmisraamat. Ümbre pand Urmas Kalla (2021). Lugõ Helena Kesonen (2021). Kaasõpilt: Kristjan Raud (Tammerraamatu 2013. aastaga välläandõ kaasõpildi abiga).

Olavi Ruitlase võrokeelitsit luulõtuisi kogodõst “Inemise sisu” (Eesti Kostabi Selts 1998), “kaera jaan ja mister proper” (Võro Selts VKKF 1999), “Viie pääle” (Väiku välläandja 2005) ja “Eesti edulood” (Kuri Karjas 2013). Lugõ Olavi Ruitlane (2021). Foto: Jaak Urmet.

Helüaida 18. märgotus (26.08.2021). Võrokõsõst tarkusõarmastaja Visseli Agu usk, et kõnõlõmisõst ja kullõmisõst om saaman väikeisi kultuurõ kuld, hõpõ ja nahvta. Noid kunstõ tulõ kunstmõistusõ ja kirä kõrval kõvastõ hoita. Selle et õnnõ virga vaimuga väiku kultuuri, kiä opva är kõnõlõmisõ ja tähelepandmisõ väe, jääse ello. Uman lehen ilmunu artikli „Toruplatsi Platoni akadeemiä“. Foto om […]

Contra latsiluulõtuisi. Luulõtusõ omma ilmunu aokirä Täheke võrokeelitsin numbriin aastil 2005-2021. Kullõ ja loe sõbralõ vai jõuluvanalõ – nalla saa kimmähe! Helüaita lugi Contra esi. Foto: Kalev Zimmermann.

“Olkõ vakka!” (Mina Ise 2019) om Contra luulõkogo, kost või löüdä inämbüse timä võrokeelitsest luulõ- ja laululoomingust. Päält Contra hindä luulõtuisi om sääl timä tõlgit tekste eesti ja läti klassikilt, niisamatõ üts tõlgõ pikardia keele Vimeu murdõst. Lugõ Contra (2021). Kaasõpilt: Kristina Viin.    

“Tont ja Facebook” (Varrak 2019) om Andrus Kivirähä jutukogo, miä jakkas varatsõmpi jutukogodõ (“Kaka ja kevvväi” ja “Karnõval ja kardohkasalat”) mõttõliidsi kukõrkuutõ – luu kõnõlõsõ näütüses kärbläsepiirakust, tatipuust, musimakjast hüürläsest, saapidõga supist ja tõisist andsakist tegeläisist. Toimõnd Mariko Faster. Lugõ Ago Soots (2021). Kaasõpilt: Heiki Ernits. Luu’ panni’ võro kiilde: Maie Allas, Maarika Alvela, Mariko […]

Leila Holtsi luulõt kogost “Veere päält lauldõn” (Võro Instituut 2016). Holts om Põlva kihlkunnast Kähri küläst peri võro luulõtaja ja tõlkja, kiä eläs jo pikembät aigu Inglüsmaal Newcastle’in. Timä õkva elost peri luulõpildi sünnüse õks kodotsõn võro keelen – kuis om olla vällämaal (kirä)naanõ, kontoritüüline ja kuis mõotasõ inemist seoilma-aigsõ hädä. A vägevämbäs kõgõst korgusõ […]

Leila Holtsi luulõt kogost “Põimaja kuu all” (2005). Holts om Põlva kihlkunnast Kähri küläst peri võro luulõtaja ja tõlkja, kiä eläs jo pikembät aigu Inglüsmaal Newcastle’in. Lugõva Hipp Saar (2021) ja Eliisabet Raju (2021). Helüait and vällä ka sama raamadu mano käüvä CD, kon Leila Holtsi luuduid rahvalaululiidsi tekste kandva ette autor, Jana Kuningas, Elo […]

Helüaida 17. märgotus (12.08.2021). Rahvamuusik, oppaja ja Talna tandsoklubi pernaanõ Barbo Leanne märgotas muusigu elost pallo muutuisi üten toonu koroona-aol. Tä näge sääl pallo häid külgi, a jõud lõpus õks vällä tuuni, et peris kõkkõ ello ekraani takan är ellä ei jõvva. Foto: Liina Lelov. Uman lehen ilmunu artikli „Tervet ello ei jõvva ekraani takan […]

Voldemar Raidaru (1913-2006) om Võrolt peri kirämiis, kiä om kirotanu proosat nii suurilõ ku latsilõ ja ka luulõt. Timä 15. surma-aastapääväl 10. põimukuul 2021 ilmutas Helüait valituid pallo Raidaru võrokeelitsest loomingust. Tävveniste om Helüaita loet kogomik “Mo süämen ja meelen” (1996) kodoliina Võro latsõpõlvõaigsidõ mälehtüisiga. Viil saa kullõlda väikut valikut Raidaru võrokeelidse luulõga kogomigõst “Soneti” […]

Helüaida 16. märgotus (29.07.2021). Julgõolõgiasjatundja ni kirämehe Koorti Erkki põnnõv märgotus köüt kokko arotusõ korruptsioonist ja vällämõtõld, a aoluulist tausta rehkendävä luu Võro liina luumisõst. Foto: Jan Rahman. Uman lehen ilmunu artikli “Kas liin sai siiäkotsilõ meelehää iist?”

Helüaida 15. märgotus (15.07.2021). Kirä- ja huumorimiis Tootseni Toivo märgotas umast henge paigast. Süämest tulnuidõ sõnnuga kitt Tootseni Toivo umma kodokotust Rõugõt. Tä löüd, et egäl inemisel om olõman uma periskodo, henge kotus, kon inemine hinnäst häste tund. Ku elo meid vaihtõpääl ka muialõ kuts, sõs tuu kotus om nii võimas, et jääs kodos ka […]

Ellen Niidu Triinu ja Taavi jutu’ omma saatnu mitund põlvkunda väikeisi lugõjit. Nüüd rõõmustasõ naa väikeisi võrokõisi ka võro keelen: “Triinu ja Taavi omma’ katsiku’. Mõnikõrd tegevä’ nää’ ütesugust koirust, mõnikõrd katõsugust. Nii kuis tujo om…”. Lugõ Iiri Saar (2021). Võro kiilde pandsõ Valdis Laan Tammerraamatu 2017. aastaga välläandõ perrä. Kaasõpilt: Edgar Valter.

Helüaida 14. märgotus (01.07.2021). Permaaia pidäjä Guerrin’ Triinu märgotas aiapidämisest. Tä arotas, mändse omma sagõhõmpa ettetulõva mõttõmustri, miä inemiisi aiapidämise plaanõ sekässe. Tä jaga ka paari lihtsät tõtõ, minkaga värski aiapidäjä piässi arvõstama. Uman lehen ilmunu artikli „Aiaga piät iks aigu olõma“. Foto: Andres Teiss.  

Helüaida 13. märgotus (17.06.2021). Vana võrokõnõ Elleri Kalle märgotas põlitsist rahvist. Om perämäne aig kokko korjada niipallo umma põlist tiidmist ku võimalik. Eller kõnõlõs mitu uskmalda luku, miä õnnõ tuu tarkusõ peräst juhtuda saiva. Märgotus om pühendedü Tartun 2021. aastaga piimäkuun toimuvale Soomõ-Ugri rahvidõ maailmakongressile ja taa perrä om kirotõdu Uma Lehe artikli „Põlitsidõ rahvidõ […]

Juhani Püttsepä raamat „Tsillokõsõ soe jutu“ (Võro Instituut 2020) kõnõlõs väikulõ lugõjalõ soest, kedä hariligult peetäs iks kuras eläjäs. Soekutsiga käü-üi latsiaian, poti pääl, nä ei vaihta rõivit, a mängvä ja tandsva külh, nigu latsõ iks. Raamadu tõlksõ võro kiilde Miina Aleksandra Piho ja pildi tekk Kadi Mõttus. Lugõ Eleanora Rõõmusoks (2021).

Ain Kaalepi 95. sünnüaastapäävä puhul pand Helüait üles timä võrokeelidse luulõtusõ kogost „Haukamaa laulu´“ (Võro Selts VKKF 1999). Inämbüst luulõtuisist lugõ Pulga Jaan (2021). Mõnõ  salvõstusõ omma peri helükassetilt „Rohilinõ ruunakõnõ“ (Võro Instituut 1996) ja sarja „Kirjanike hääled“ CDlt „Maiseid maastikke“ (Eesti Kirjanduse Selts 2013), kon naid lugõ Ain Kaalep esi. Kaasõpilt: Pikne Kama.

Helüaida 12. märgotus (03.06.2021). Muusigaoppaja ja koorijuht Otsari Silja märgotas koorilaulust ja laulmisõst laembalt ja härgütäs kõiki inämb laulma umahindä ni ka tõisi tervüses ja meelehääs. Uman lehen ilmunu artikli „Laul om tervüses!“ Foto: Jan Rahman.

Helüaida 11. märgotus (20.05.2021). Mittetulundusütisüse Vana-Võromaa Käsitüü iistvidäjä Oja Vilve ütles, et ostja hindas käsitüü man kõgõ inämb tuud, et egä käsitüüasi om esieräline. Ta kõnõlõs käsitüüliisist ja tuust, kuis käsitüü mi egäpääväello rikkambas tege. Uman Lehen ilmunu artikli „Egä käsitüü om ainuline“. Foto: eräkogo.

Mihhail Bulgakovi (1891-1940) 130. sünnüaastapäävä puhul pand Helüait üles timä jutustusõ „Saadanajantj“, mille and 1993. aastagal vällä Võruvaimu Selts. Vinne keelen ilmu jutustus “Дьяволиада” edimäst kõrda 1923. aastaga ja eesti keelen päälkiräga “Saatanlik lugu” 1968. Võro kiilde tõlksõ Jüvä Sullõv raamatust „Собрание сочинения в пяти томах. Том 2.“, miä om Bulgakovi viieköütelidse välläandõ 2. köüde. […]

Gustav Adolph Oldekopi (1755-1838) lõunõeestikeelitsit luulõtuisi. Suurõmba jao umast elost oll Oldekop Põlvan keriguoppaja. Päält tuud oll tä viil lehemiis ja luulõtaja, kiä kirot värsse lõunõeesti keelen. Timä looming om vällä ant raamatun „Suve õdang“ (Eesti Raamat 1985, kokko säädnü Aarne Vinkel). Luulõtuisi ja sissejuhatust lugõ Urmas Kalla (2021). Pilt: teedäolõvalt kõgõ vanõmb foto Põlva […]

Kalle Istvan Elleri võro- ja tartukeelist luulõt kogost „Bärsärk“ (Ilmamaa 2001). Võrokeelitsit luulõtuisi lugõ Laivi Org (2021) ja tartukeelitsit lugõva Eva Saar (2021) ja Madis Arukask (2021). Epp Margna illustratsiuun om peri luulõkogo „Bärsärk“ edelehelt.

Helüaida 10. märgotus (06.05.2021). Võrokõsõst ilmahulgus ja reisijuht Ulvi Mustmaa kõnõlõs, et massa-i kurvasta tuuperäst, et välämaal käümine parlatsil aigõl küländ võimalda om – ka Eestimaa om täüs avastamalda ja nägemäldä kotussit, midä mass kaema minnä. Uman Lehen ilmunu artikli “Kül tsiga tsolgi löüd!” Foto: Jan Rahman.

Helüaida 9. märgotus (04.05.2021). Kultuurikõrraldaja ja võrokeelitside latsi imä Triinu Laan küsüs uman märgotusõn, kas mi põlvkund om perämäne, kinkal om võro kiilt vaia? Tä ütles, et võro kiil om ku tuulõlohe nüür, miä lask mi latsil ello korgõst ja kavvõst kaia suurõilma tuulõ käen häössihe minemlädä. Uman Lehen 27.08.2020 ilmunu artikli “Võrokõsõ keelemüüdi”. Foto: […]

Helüaida 8. märgotus (22.04.2021). Võrokõsõst kultuurijuht ja mõtsasõbõr Heiki Kelp murõhtas uman märgotusõn, kas saias arvo, et mõts om üts noist vähätsist väärtüisist, miä om mi kõigi paopaik, mi püsümäjäämise ja kultuuri kattõvara? Uman Lehen ilmunu artikli “Mõts ja kultuur”. Foto: Jan Rahman.

Helüaida 7. märgotus (08.04.2021). Vana võrokõnõ Elleri Kalle arotas võrokõisi ja setodõ piiriküsümüisi üle. Tä näütäs, kupallo om võrokõisil ja setodel ütist ja tund rõõmu, et joba mõnt aigo om olõman Setomaa vald ja uut, et ka Vana-Võromaa võissi kunagi kõgõ tävvega üten piirin olla. A vaihõpääl võissi panda Setomaa valla piiri vasta Võromaad sinnä, […]

Aino Perviku raamat „Sinivant“ (Tammerraamat 2020) väikeisile latsilõ, kohe om pildi’ joonistanu’ Catherine Zarip. Väiku Sinivant om eläjälats, kiä käü latsiaian, mäng sõpruga, om haigõ, käü poodin,  sünnüpääväl ja märdisandin ni rõõmustas ja kurvastas nigu kõik latsõ.  Õkva lugõmisõ päält pand jutu’ võro kiilde Triinu Laan (2021)

Helüaida 6. märgotus (29.03.2021). Harglõ kandi võrokõnõ, Paju pansionaatõ teenüsside arõndusjuht Monika Rogenbaum kõnõlõs umast kogõmusõst, kuis toimõ tulla, ku suurõmb osa hoolõkodo elänigõst ja tüütäjist koroonatõppõ jääs ja midä taast oppi om. Eesti keelen ilmu taa lugu Lõuna-Eesti Postimehen (10.03.2021). Foto om peri eräkogost.

Helüaida 5. märgotus (25.03.2021). Võrokõsõst sotsiaalpedaguug, harrastusnäütlejä ja kogokunnatiatri vidäjä Saarõ Iiri märgotas tuust, et eestläse omma tiatrirahvas. Tiatri om jo päält saa aastaga avitanu mi inemiisil unõhta päävätüü rasõhust ja luvva ni unista. Taad ei tii tühäs ka tuu, ku jo tõist aastakka kesk tiatrikuud kõik riigi tiatri kinni pantas. Uman Lehen ilmunu artikli […]

CD “Umatsõs tett Kreutzwaldi jutussõ’ võro keelen ja meelen” (Papa Kreutzwaldi Õueteater 2018). Plaadi pääl kõnõlõsõ uman kodotsõn võro keelen Kreutzwaldi muinasjuttõ Silvi Jansons, Helju Kalme, Ruth Toots, Siiri Toomik ja Helle Laanpere. Juttõ vaihõlõ mängitäs jupikõisi Fred Jüssi helüplaadilt “Eesti laululinde” (Tallinn, 2011). Kaasõpilt: Grethe Rõõm.

Helüaida 4. märgotus (11.03.2021). Võrokõsõst matõmaatigaprofesri Halleri Rainis kõnõlõs, kuis lõpueksämi avitasõ hoita Eesti kooliharidusõ egäl puul ütesugumast hääd tasõt. Ilosalõ luudusõlõ lisas om Eesti kõgõ suurõmb varandus koolitõdu inemise ja latsi tulõ härgütä hindä harimisõs vaiva nägemä. Uman Lehen ilmunu artikli “Lõpueksämi omma kooliharidusõ osa”. Foto om peri eräkogost.

Ilmar Tomuski latsiraamat „Väiku Vunts“ (Tammerraamat 2019), kohe om pildi’ joonistanu’ Catherine Zarip. Raamat om arvat 2019. aastal Eesti 25 kõgõ ilosamba raamadu hulka. Väiku kassipoig saa ütel pääväl arvo, et tä om maailman tävveste ütsindä. Ta lätt suurtõ ilma vahtsõt koto otsma. Nii nakkasõ’ pääle timä seigelüse’. Võro kiilde pandsõ Aasa Liiv. Lugõ Mariko Faster […]

Helüaida 3. märgotus (25.02.2021). Võrokõsõst füsioterapeut Lõhmussõ Aira kõnõlõs, midä tä Hispaanian praktigal kävven tähele pandsõ ja võrdlõs Eesti ja Hispaania ello. Tõsõl maal ellen ja ello vallaliidsi silmiga kaiõn saa uma oppusõ kergehe kätte. Uman Lehen ilmunu artikli “Mu oppusõ Hispaanian”. Foto: Aive Urberg.

Helüaida 2. märgotus (11.02.2021). Võrokõsõst ilmatiidläne Pedassaare Ele kõnõlõs ummamuudu liina ummamuudu kliimast. Saami teedä, mändse Eesti ilmarekordi omma Võro liina käen ja kuulõmi, kas võrokõsõ ka edespite kõrraliidsi lumõga talvi nägevä. Uman Lehen ilmunu artikli “Ummamuudu liina kliima”. Foto om peri Pedassaare Ele eräkogost.

Muinasjutt “Verrevmütsükene”, kirja pandnu Charles Perrault. Võro kiilde pand ümbre Jüvä Sullõv kirästüse Eesti Raamat “Punamütsike (1976) perrä. Lugõ Jüvä Tuulõ (2021). Kaasõpildi Helüaida jaos tekk Hildegard Reimann.

Luulõtaja Milvi Panga võrokeelitside luulõtuisi kogo “Läämi kaemi!” (Võro Selts VKKF, 2005). Urvastõ kihlkunnast Oeküläst peri Panga pruuk võro kiilt nii, nigu taad Vana-Võromaa õdagunukan tetäs. Timä luulõtuisin om keelemängu ja egäpääväasju üle märkmist. Milvi luulõtuisiga om vällä lunastõt hulga pakkõ jouluvana käest. Võrokeelitside sõnnu pääle om tett mitmit laulõ. Lugõ Mariko Faster (2021).

Helüaida 1. märgotus (28.01.2021). Võrokõsõst filmirežissüür ja söögipästjä Anna Hints kõnõlõs ullist söögiraiskamisõst, miä häötäs maailma. Anna Hints om Tarto söögipästjide kogokunna liigõ ja om tennü tuust dokfilmi „Homme saabub paradiis“ (2020). Filmi saa kaia Eesti Rahvusringhäälingu veebilehelt. Uman Lehen ilmunu artikli “Pästä uhkõlõ süüki!” Foto Anna Hintsist: Robin Roots.

“Kähri kerko man Pekril” (Võro Instituut 1999) om raamat kiränigu, filosoofi ja füüsiku Madis Kõivu võrokeelitside mälestüisi-, kasumisõ- ja perekunnalugudõga. Ilmunu sarjan “Studia memoriae” tõsõ raamatuna. Lugõ Urmas Kalla (2020).

“Kähri kerko man Pekril” (Võro Instituut 1999) om raamat kiränigu, filosoofi ja füüsiku Madis Kõivu võrokeelitside mälestüisi-, kasumisõ- ja perekunnalugudõga. Ilmunu sarjan “Studia memoriae” tõsõ raamatuna. Lugõ Urmas Kalla (2020).

“Kähri kerko man Pekril” (Võro Instituut 1999) om raamat kiränigu, filosoofi ja füüsiku Madis Kõivu võrokeelitside mälestüisi-, kasumisõ- ja perekunnalugudõga. Ilmunu sarjan “Studia memoriae” tõsõ raamatuna. Lugõ Urmas Kalla (2020).

“Kähri kerko man Pekril” (Võro Instituut 1999) om raamat kiränigu, filosoofi ja füüsiku Madis Kõivu võrokeelitside mälestüisi-, kasumisõ- ja perekunnalugudõga. Ilmunu sarjan “Studia memoriae” tõsõ raamatuna. Lugõ Urmas Kalla (2020).

“Kähri kerko man Pekril” (Võro Instituut 1999) om raamat kiränigu, filosoofi ja füüsiku Madis Kõivu võrokeelitside mälestüisi-, kasumisõ- ja perekunnalugudõga. Ilmunu sarjan “Studia memoriae” tõsõ raamatuna. Lugõ Urmas Kalla (2020).

“Kähri kerko man Pekril” (Võro Instituut 1999) om raamat kiränigu, filosoofi ja füüsiku Madis Kõivu võrokeelitside mälestüisi-, kasumisõ- ja perekunnalugudõga. Ilmunu sarjan “Studia memoriae” tõsõ raamatuna. Lugõ Urmas Kalla (2020).

“Kähri kerko man Pekril” (Võro Instituut 1999) om raamat kiränigu, filosoofi ja füüsiku Madis Kõivu võrokeelitside mälestüisi-, kasumisõ- ja perekunnalugudõga. Ilmunu sarjan “Studia memoriae” tõsõ raamatuna. Lugõ Urmas Kalla (2020).

“Kähri kerko man Pekril” (Võro Instituut 1999) om raamat kiränigu, filosoofi ja füüsiku Madis Kõivu võrokeelitside mälestüisi-, kasumisõ- ja perekunnalugudõga. Ilmunu sarjan “Studia memoriae” tõsõ raamatuna. Lugõ Urmas Kalla (2020).

“Kähri kerko man Pekril” (Võro Instituut 1999) om raamat kiränigu, filosoofi ja füüsiku Madis Kõivu võrokeelitside mälestüisi-, kasumisõ- ja perekunnalugudõga. Ilmunu sarjan “Studia memoriae” tõsõ raamatuna. Lugõ Urmas Kalla (2020).

“Kähri kerko man Pekril” (Võro Instituut 1999) om raamat kiränigu, filosoofi ja füüsiku Madis Kõivu võrokeelitside mälestüisi-, kasumisõ- ja perekunnalugudõga. Ilmunu sarjan “Studia memoriae” tõsõ raamatuna. Lugõ Urmas Kalla (2020).

“Kähri kerko man Pekril” (Võro Instituut 1999) om raamat kiränigu, filosoofi ja füüsiku Madis Kõivu võrokeelitside mälestüisi-, kasumisõ- ja perekunnalugudõga. Ilmunu sarjan “Studia memoriae” tõsõ raamatuna. Lugõ Urmas Kalla (2020).

“Karnõval ja kardohkasalat” (Varrak 2015) om Andrus Kivirähä jutukogo, mink jutu kukõrkuuditasõ üten latsiga suurõst rõõmust! Toimõnd Mariko Faster. Lugõ Ago Soots (2020). Kaasõpilt: Heiki Ernits. Luu’ panni’ võro kiilde: Kaja Samoilov, Mariko Faster, Inge Vene, Piia Peedel, Urve Sulev, Eha Banhard, Maarika Alvela, Heli Vestla, Helle Ehasalu, Tiina Lang, Maia Päevalill, Hele Zilmer, Maivi […]

“Kaka ja kevväi” (Varrak 2009) om Andrus Kivirähä jutukogo, kon latsi ette astva’ romantilinõ kakajunn, verevä pääga viiner, pisipotin eläjä tont, munõja’ suka’, ull jopõ, mererüüvli luidsas ja tõsõ latsi hääs kitetü sõkõ’ tegeläse’. Toimõnd Mariko Faster. Lugõ Ago Soots (2020). Kaasõpilt: Heiki Ernits. Luu’ panni’ võro kiilde: Evely Lindsalu, Linda Kapp, Urve Sulev, Merje […]

“Jatulintarha. Hussaid. Kiviring” (Jumalikud Ilmutused 2007) om soomõ-võro-eesti kolmkeeline valikkogo Hasso Krulli luulõtuisiga raamatist “Talv” (Tuum, 2006) ja “Kornukoopia” (Vagabund 2001). Helüaidan andas vällä luulõkogo võrokeelidse luulõtusõ (tõlgõ Triinu Laan) ja peräsõna. Lugõ Taago Tubin (2020). Mõnt luulõtust saa kullõlda ka Hasso Krulli ja Triinu Laanõ ettekandõn. Peräsõnna lugõ kirotaja Triinu Laan. Kaas: Peeter Laurits.

Jaan Kaplinski raamadu “Põhjatuul ja lõunatuul” (Tänapäev 2006) jutu omma sündünü karvatsist ja päähäkääntävist mõttist, midä tulõ õks ette, ku kiränik om ka esä ja vanaesä ja õdagidõ latsilõ-latsõlatsilõ unõjuttõ lugõma piät. Kolm noist jutõst omma joba raamatun eesti ja võro keelen. Tõsõ pand õkva lugõmisõ päält võro kiilde Triinu Laan (2020). Kaasõpilt: Kalli Kalde.