Helüait

Lugu rohiliidsi silmiga kuulmeistrist

“Lugu rohiliidsi silmiga kuulmeistrist. Laulõ aastist 2010-2014” um Häniläse tõnõ õdaguvõrukiilne laulõkogu (2014), kon umma jutustava, ballaadi muudu luulõtusõ. Valikut luulõkogo pallust esitäs autor. Kaasõpilt: Häniläne. Raamatut saa lukõ Eesti Rahvusraamatukogo digitaalarhiivin Digar.

Kae edesi

Mõtsa pühäpäiv

“Mõtsa pühäpäiv” om lugu tuust, kuis maa-alutsõ esänd Kikertokk ja nuur Nipinäpp ütel pääväl vana tamme alt vällä ronisõ ja mõtsan hulkma nakkasõ. Nä võlusõ näide meelest sobivihe kotussihe egäsugumaidsi kasvõ ja eksootiliidsi eläjit. Kullõ ja saat teedä, miä taast kõgõst vällä tulõ! Autor ja kunstnik Edgar Valter. Võro kiilde pand ümbre Pulga Jaan.

Kae edesi

Imäplaat

CD “Imäplaat” (Seto Ateljee Galerii 2005) Kauksi Ülle loominguga. Lugõ autor. Tä ütles plaadiümbrisse pääl nii: “Luulõtusõq 1-17 ommaq peri Kauksi Ülle luulõkogodõst “Kesk umma mäke” (1987), “Hanõ vai luigõ” (1989), “Jyriyy (1991), “Käänüpäiv” (2003). Tekstiq 18-26 om 2002. aasta keväjä luud naistõ pudruriitusõ jaos Elo Liivi härgitüsel.

Kae edesi

Nukitsamiis

“Nukitsamiis” om võro kiilde ümbre pant Oskar Lutsu kuulsa latsiraamat. Tõlgõ om tett Tiritammi kirästüse 2004. aastaga raamatu perrä. Lugõ raamatu ümbrepandja Valdis Laan (2020). Pilt filmist “Nukitsamees” (1981) avaldadas Eesti Filmi Instituudi loaga.

Kae edesi

Vävvä

Väikeisile latsilõ mõtõld raamat “Vävvä” kõnõlõs luu poisist, kiä es julgu üüsse pissile minnä, selle et tä peläs Vävvät. Kullõja saa teedä, kuis poiskõnõ tuust hirmust vallalõ sai ja kohe Vävvä pagõsi. Lugõ autor Jan Rahman (2020). Raamatu kunstnik om Anneli Kaarna ja vällä andsõ Väiku Välläandja 2005.

Kae edesi

Tsiamäe luuq. Egäpääväjuttõ latsilõ võro keele opmisõs

“Tsiamäe luuq. Egäpääväjuttõ latsilõ võro keele opmisõs” om lintkassett abis võro keele opjilõ (Võro Instituut 2000). Kasseti pääl omma luu latsiga taloperre elost ja koolilatsi võrokeelitside kirätöie konkursse “Mino Võromaa” kogomigõst 10.-12. valit luu. Lugõva Meinhard Uiga, Silvi Jansons, Jan Rahman, Mariko Faster, Peeter Jürviste, Merle Vaaks ja Maie Ermel.

Kae edesi

Aknõ kyigi raamega. Pulga Jaani mõnusa jutuq

“Aknõ kyigi raamega” anti vällä nii helükassetina ku CD pääl (Võro Instituut 2002). Üten pundin omma Pulga Jaani jutu ja tunnõt autorilaulõ ja traditsionaalõ kaveri Pulga Jaani sõnnuga. Helüait avaldas är õnnõ taa välläandõ jutu. Helü võtt üles Jaan Tamm.

Kae edesi

Pini hind. Pulga Jaani mõnusa jutuq

“Pini hind. Pulga Jaani mõnusa jutuq” om lintkassett (Võro Instituut 1998), kon autor Pulga Jaan lugõ ummi juttõ, miä kõnõlõsõ inemisest nättünä pini silmi korgusõlt. Autor ütles kassetiümbrisse pääl, et mõnikõrd om inemiselgi pini silmin “pini hind”. Pulga Jaani eräkogost peri kaasõpildi pääl om Pulga Jaan ummi pinnega.

Kae edesi

Naksikõsõq

“Naksikõsõq” om lintkassett Juhan Jaigi võrokeelitse loominguga (Võro Instituut 1999). Lugõva Ervin Org, Kalev Kudu ja Jan Rahman. Parmupilli mäng Tuuli Otsus. Jutu “Inne ja perän tuisopühhä” ja luulõtusõ “Valgõ kivi” om Jaik esi võro keelen kirotanu; luulõtusõ “Võromaa” ja jutu “Esä surm” om ümbre pandnu Kauksi Ülle ja jutu “Siku Madis ja naksikõsõq” Jan […]

Kae edesi

Rohiline ruunakõnõ

“Rohiline ruunakõnõ” om lintkassett võrokeelitse kirändüsega (Võro Instituut 1996) 8 autorilt: Artur Adson, Ain Kaalep, Kauksi Ülle, Raimond Kolk, Madis Kõiv ja Aivo Lõhmus, Jaan Lattik ja Edgar Allan Poe (ümbre pandnu Kauksi Ülle ja Neeme Kahusk). Luulõtuisi ja proosat lugõva Merle Jääger, Riho Kütsar, Ain Mäeots ja Tarmo Männard.

Kae edesi

Tuulõpoiss

“Tuulõpoiss” om lintkassett muinasjuttõga Vanalt-Võromaalt (Võro Instituut 1996). Luu omma peri Eesti Rahvaluulõ arhiivist. Lugõva Merle Jääger, Riho Kütsar ja Ervin Org. Kuvvõkiilset kannelt mäng Pille Karras. Kasseti kokkopandja om Marju Kõivupuu, toimõndiva Marju Kõivupuu ja Tõnu Tender, helü võtt üles Jaan Tamm ja kaasõkujondusõ tekk Markus Kasemaa.

Kae edesi

Imä, õeq!

“Imä, õeq!” om lintkassett Jaan Lattiku loominguga (Võro Instituut 1996). Lugõva Merle Jääger, Indrek Kalda ja Riho Kütsar. Viiolit mäng Indrek Kalda. Kirändüse valisi Tõnu Tender, toimõndiva Marju Kõivupuu ja Tõnu Tender, helü võtt üles Jaan Tamm ja kaasõkujondusõ tekk Markus Kasemaa.

Kae edesi

Suur must pini

“Suur must koer. Suur must pini” kõnõlõs pinist ja timä inemiisist, kiä eläse mõtsan. Pini tahassi häämeelega olla inemine, a inemiisil ei olõs midägi pini olõmisõ vasta. Lugõ Tarmo Tagamets (2020). Raamatu autor om Triinu Ojar (Laan), kunstnik Marja-Liisa Plats, välläandja kirästüs Päike ja Pilv 2007.

Kae edesi

Helüraamat "Krutskiline tita. Päähäkääntäv tita"

Krutskiline tita. Päähäkääntäv tita

„Krutskiline tita. Päähäkääntäv tita“ kõnõlõs elost nii, nigu tuu titadõlõ paistus. Lugõ autor Triinu Laan (2019). Raamatu kunstnik om Mariann Joa, välläandja kirästüs Hea Lugu 2019.

Kae edesi

Madis Kõiv

Kotussit Madis Kõivu loomingust

Võrokõnõ Kõivu Madis oll füüsik, filosoof ja kiränik. Timä 90. sündümise päävä meelenpidämises 2019. aastaga 5. detsembril lugõsiva kats võrokõist, Saarõ Evar ja Kalla Urmas, aparaadile ette mõnõ hindävalit võrokeelitse jupikõsõ Madise loomingust.

Kae edesi