Siiri ja Väiku-Otto mängvä tita-asjuga. A Siiri ega Väiku-Otto taha-i, et kiäki näide mängust teedä saassi ja tuust nakkasõ pääle seigelüse… Raamadu autor om Tiina Nopola. Pildi’ tekk Mervi Lindman. Võro keelen andsõ vällä Võro Instituut (2017) ja ümbre pandsõ Siiri Toomik. Lugõ Agu Trolla (2020).

Siiri saa sünnüpääväs kavvaigätsedü pinikutsiga, kiä pidä hinnäst väega mõtsikuhe üllen. Kuis Hunskelist sõski mõistlik pini saa? Raamadu autor om Tiina Nopola. Pildi’ tekk Mervi Lindman. Võro keelen andsõ vällä Võro Instituut (2015) ja ümbre pandsõ Siiri Toomik. Lugõ Agu Trolla (2020).

Siiri lätt Väiku-Otto sünnüpääväle. Sääl om kasimalda tütärlats Kerttu, kiä miildüs hirmsahe Siiri sõbrulõ Ottodõlõ. Siiri löüd nipi, kuis esi kah Ottodõlõ meeleperi olla. Midä tõsõ tuust arvasõ? Raamadu autor om Tiina Nopola. Pildi’ tekk Mervi Lindman. Võro keelen andsõ vällä Võro Instituut (2014) ja ümbre pandsõ Siiri Toomik. Lugõ Agu Trolla (2020).

Väiku Siiri igätses hindäle sõpru. Imä ja esä lupa-i tälle ei titat, ei pinni. Siiri otsustas hindäle esi pini otsi. Tä saa tutvas kolmõ Ottoga. Kas nimä klaarva är Siiri pinimurrõ? Raamadu autor om Tiina Nopola. Pildi’ tekk Mervi Lindman. Võro keelen andsõ vällä Võro Instituut (2013) ja ümbre pandsõ Siiri Toomik. Lugõ Agu Trolla […]

Räpimehe Risto om Soomõ latsi raamadusara päätegeläne. Tä eläs üten uma tädi Roosiga ja tä taht väega trummi lüvvä. A tuu miildü-i kõigilõ ja nii nakkasõ pääle esieräligu juhtumisõ… Raamadu kirotiva Sinikka ja Tiina Nopola. Võro keelen andsõ vällä Võro Instituut (2018) ja ümbre pandsõ Siiri Toomik. Lugõ Silvi Jansons (2020).

„Luukere Juhani juhtumisõ’“ om lugu suurõ kooli anatoomiaklassist pensionile saadõtu luukerest. Memme, taadu ja latsõlatsõ võtva tä hindä mano mõtsatallo elämä ja tuuga õigõ kuntmehe-elo viil pääle nakkas! Kõik taloelänigu uskva, et egäüts, ka luukere, om väärt vapa ja mõtsikut latsõ- ja vanahuspõlvõ.

„Jutt jänesepojast, kiä es taha’ magama jäiä’“ om Ellen Niidu igäväste aktuaalnõ lugu väikeisile latsilõ, miä ilmu edimäst kõrda 1967. aastagal ja midä om unõjutus loet jo mitmõlõ põlvkunnalõ. Lugõ Siiri Toomik (2020). Võro kiilde pandsõ Tiiu Proškina. Kaasõpildi om tennü Catherine Zarip ja taa om peri kirästüse Tammerraamat 2018. aastaga välläandõst.

“Paat” om 1998. aastagal (välläandja Eesti Kostabi Selts) ilmunu Kauksi Ülle romaan üte Võromaa naasõ elosaatusõst. Romaan om kirändüstiidläse Rein Veidemanni hinnangul noidõ tekste hulgan, minkast sais kuun Eesti kirändüse identiteet. Lugõ Evar Riitsaar (2020). Kaas: Peeter Allik.

“Paat” om 1998. aastagal (välläandja Eesti Kostabi Selts) ilmunu Kauksi Ülle romaan üte Võromaa naasõ elosaatusõst. Romaan om kirändüstiidläse Rein Veidemanni hinnangul noidõ tekste hulgan, minkast sais kuun Eesti kirändüse identiteet. Lugõ Evar Riitsaar (2020). Kaas: Peeter Allik.

“Paat” om 1998. aastagal (välläandja Eesti Kostabi Selts) ilmunu Kauksi Ülle romaan üte Võromaa naasõ elosaatusõst. Romaan om kirändüstiidläse Rein Veidemanni hinnangul noidõ tekste hulgan, minkast sais kuun Eesti kirändüse identiteet. Lugõ Evar Riitsaar (2020). Kaas: Peeter Allik.

“Paat” om 1998. aastagal (välläandja Eesti Kostabi Selts) ilmunu Kauksi Ülle romaan üte Võromaa naasõ elosaatusõst. Romaan om kirändüstiidläse Rein Veidemanni hinnangul noidõ tekste hulgan, minkast sais kuun Eesti kirändüse identiteet. Lugõ Evar Riitsaar (2020). Kaas: Peeter Allik.

“Imäpuu” om Kauksi Ülle 2018. aastagal ilmunu luulõkogo (välläandja kirästüs Mustvalge), mink iist tä 2019. aastagal Juhan Liivi luulõavvuhinna sai. Kogon tulõ häste vällä autori etnofuturistlik korgvorm, minkaga tä meisterligult vanna ja vahtsõt kokko põim. Lugõ Helena Kesonen (2020). Kaasõpilt: Andres Rõhu.

“Maaskamaa” om üts Kauksi Ülle edimäidsi novelle (ilmu 1988. aastaga Vikerkaaren nr 8). Tähendüslik novell kõnõlõs autori sõnnu perrä ökoturismi algusõst. Teno taalõ kirätüüle saiva Kauksi Ülle sünnükotussõ inemiseki teedä Vikerkaare aokiräst ja vanaimä karist Üllet: “Är sa inämb proosat kirotagu!”  Lugõ Helena Kesonen (2020).

“Huuv” (Kauksi Ülle Mänedsment 2000) om Kauksi Ülle tõnõ novellikogo. Kullõja saa üten autoriga ossa jäl esisaisvas saanu Eesti alostusaigsõst Tarto liina agulielost üten timä lummi ja vaivaga. Lugõ Helena Kesonen (2020). Kaasõpilt: Eve Eesmaa.

“Ubinit uutman” om Eve Hele Sitsi kirotõt eestikeelidse Mooni-sarja edimäne raamat võro keelen (Võro Instituut 2014). Raamat kõnõlõs tuust, kuis katõ latsõga pere koli liinast maalõ ja ütenkuun võetas ette hulga harilikkõ maatöid. Võro kiilde panniva ümbre Mariko Faster, Kaile Kabun, Triin Rõõmusoks, Egle Vodi, Kaili Vodi ja Kalmer Vodi. Lugõ Hellä Iva (2020).

“Kunna muso” om Andrus Kivirähä raamat väikeisile latsilõ. Ku kunna musotõdas, juhtus hoobis midägi muud ku muinasjutõn kõnõldas! Lugõ Mariko Faster (2020). Ümbre pandsõ Helle Ehasalu. Raamadu kunstnik om Anne Pikkov ja vällä andsõ Varrak (2013).    

“Säng” (Eesti Kostabi Selts 1997) om Kauksi Ülle edimäne novellikogo. Elolidsõ luu jäl esisaisvas saanu Eesti alostusõaigõst. Lugõ Helena Kesonen (2020). Toivo Kaskpeidi tett pildi pääl om Kauksi Ülle “Sängü” edimädsel vällänäütämisel Võromaal Kiidil.

“Taivahe heidet tsirk” (Verb 2012) om raamat Jaan Kaplinski lõunaeestikeelitside luulõtuisiga. Raamadu tõsõn osan omma hiina keelest ümbre pantu vana Hiina luulõtusõ. Lugõ Tarmo Tagamets (2020). Kaasõpilt: Andres Rõhu.

“Sipsik” om Eno Raua juttõ ja Edgar Valteri piltega raamat, miä om tutva joba mitmõlõ põlvkunnalõ Eesti latsilõ 1962. aastagast pääle. Poiskõnõ Mart tege umalõ sõsaralõ Anulõ sünnüpääväs rõivast pupi, kinkast saa tütrigu kõgõ parõmb sõbõr. Raamadu pandsõva võro kiilde Jüvä Triin ja Sullõv Tammerraamatu 2019. aastaga välläandõ perrä. Lugõ Jüvä Tuulõ (2020).

“Vana katskinõ kass” om süämlik ja helge lugu tuust, miä saa kassõst ja inemiisist sõs, ku nä vanas saava ja katski läävä. Raamadu autor om Triinu Laan ja kunstnik Anne Pikkov, vällä andsõ kirästüs Päike ja Pilv (2016). Raamatun saa kõrvuisi kaia nii eesti- ku võrokeelist teksti. Võrokeelidse teksti lugi Helüaida jaos sisse Lauli Otsar […]

“A tull’ tuud ka ette… Lukõ ja laulõ Vanalt-Võromaalt” om CD-plaadi matõrjal Tsibipudina’-nimelidselt pundilt. Ette kannõtas inne 1900. aastat sündünü võrokõisi mälehtüisi näide elost-olost ja rahvalaulõ Võromaa esi nukõst.

“Jussikõsõ säidse sõpra” om Silvi Väljali jutu ja piltega raamat, miä om Eesti latsilõ tutva jo 1966. aastagast, ku raamat edimäst kõrda ilmu. Jussikõsõlõ miildüs väega pühäpäiv ja tedä otsõn saa poiskõnõ kokko kõigi tõisi nädälipäiviga. Raamat om võro kiilde pant Avita kirästüse 1999. aastaga välläandõ perrä. Lugõ raamatu ümbrepandja Egle Vodi (2020).  

“Kibõna ütest rändämisest” um Häniläse neläs õdaguvõrukiilne raamat (2018), minka juttõ ja luulõtuisi kand ette autor. Kaasõpilt: Häniläne. Raamatut saa lukõ Eesti Rahvusraamatukogo digitaalarhiivin Digar.

“Letipäälne elu. Nivõrd ku meelen om” om topõlt-CD Pulga Jaani juttõga (2013). Ekä Pulga Jaani juttu om tan kats kõrda. Edimält lugõ Pulk Esi ja noilõ, kiä Pulga hellü ei kannata, lugõva timä valit inemise: Pulga Joel, Riitsaarõ Evar, Paeglise Janek, Contra, Rahmani Jan, Valpri Valdo, Kauksi Ülle ja Saarõ Evar.

“Viiulimäng vanan vaksalin” um Häniläse kolmas õdaguvõrukiilne luulõkogu (2016), minka pallu kand ette autor. Kaasõpilt: Häniläne. Raamatut saa lukõ Eesti Rahvusraamatukogo digitaalarhiivin Digar.

Taan lühkün luun märgotas Pulga Jaan  üte uma poiskõsõpõlvõ juhtumisõ üle ja löüd, et Kristusõl oll  umal aol rassõ, a ega timälgi latsõn kerge es olõ… Lugõ autor Pulga Jaan (2020). Jan Rahmani tett pildi pääl om Pulga Jaan.

Vinne muinasjutt “Kolm kahru”, Lev Tolstoil kirja pant. Võro kiilde pand ümbre Jüvä Sullõv kirästüse Eesti Raamat raamadu “Kolm karu” (1980) perrä. Lugõ Kairi Buht (2020). Kaasõpildi Helüaida jaos tekk Kadri Kalve.

“Edimine uno Matsi jutt” ja “Tõne uno Matsi jutt” omma Madis Kõivu viguridsõ latsijutu. Peri omma naa võrokeelitsest aabitsast “ABC kiräoppus ja lugõmik algkooli latsilõ” (Võro Instituut 1999). Lugõ Valdis Laan (2020). Pilt Madis Kõivust om peri Võro Instituudi arhiivist.

“Lugu rohiliidsi silmiga kuulmeistrist. Laulõ aastist 2010-2014” um Häniläse tõnõ õdaguvõrukiilne laulõkogu (2014), kon umma jutustava, ballaadi muudu luulõtusõ. Valikut luulõkogo pallust kand ette autor. Kaasõpilt: Häniläne. Raamatut saa lukõ Eesti Rahvusraamatukogo digitaalarhiivin Digar.

“Mõtsa pühäpäiv” om lugu tuust, kuis maa-aludsõ esänd Kikertokk ja nuur Nipinäpp ütel pääväl vana tammõ alt vällä roniva ja mõtsan hulkma nakkasõ. Nä nõidva näide meelest sündsihe kotussihe egäsugumaidsi kasvõ ja eksootiliidsi eläjit. Kullõ ja saat teedä, miä taast kõgõst vällä tulõ! Autor ja kunstnik Edgar Valter. Võro kiilde pand ümbre Pulga Jaan.

CD “Imäplaat” (Seto Ateljee Galerii 2005) Kauksi Ülle loominguga. Lugõ autor. Tä ütles plaadiümbrisse pääl nii: “Luulõtusõq 1-17 ommaq peri Kauksi Ülle luulõkogodõst “Kesk umma mäke” (1987), “Hanõ vai luigõ” (1989), “Jyriyy (1991), “Käänüpäiv” (2003). Tekstiq 18-26 ommaq 2002. aasta keväjä luudu naistõ pudruriitusõ jaos Elo Liivi härgütüsel.

“Nukitsamiis” om võro kiilde ümbre pant Oskar Lutsu kuulsa latsiraamat. Tõlgõ om tett Tiritammi kirästüse 2004. aastaga raamadu perrä. Lugõ raamadu ümbrepandja Valdis Laan (2020). Pilt filmist “Nukitsamees” (1981) avaldadas Eesti Filmi Instituudi luaga.

Väikeisile latsilõ mõtõld raamat “Vävvä” kõnõlõs luu poisist, kiä es julgu üüse pisile minnä, selle et tä peläs Vävvät. Kullõja saa teedä, kuis poiskõnõ tuust hirmust vallalõ sai ja kohe Vävvä pagõsi. Lugõ autor Jan Rahman (2020). Raamadu kunstnik om Anneli Kaarna ja vällä andsõ Väiku Välläandja 2005.

“Tsiamäe luuq. Egäpääväjuttõ latsilõ võro keele opmisõs” om lintkassett abis võro keele opjilõ (Võro Instituut 2000). Kasseti pääl omma luu latsiga taloperre elost ja koolilatsi võrokeelitside kirätöie konkurssõ “Mino Võromaa” kogomigõst 10.-12. validu luu. Lugõva Meinhard Uiga, Silvi Jansons, Jan Rahman, Mariko Faster, Peeter Jürviste, Merle Vaaks ja Maie Ermel.

“Aknõ kyigi raamega” anti vällä nii helükassetin ku CD pääl (Võro Instituut 2002). Üten pundin omma Pulga Jaani jutu ja tunnõt autorilaulõ ja traditsionaalõ kavõri Pulga Jaani sõnnuga. Helüait and kullõmisõs õnnõ taa välläandõ jutu. Helü võtt üles Jaan Tamm.

“Pini hind. Pulga Jaani mõnusa jutuq” om lintkassett (Võro Instituut 1998), kon autor Pulga Jaan lugõ ummi juttõ, miä kõnõlõsõ inemisest, nigu tä paistus pini silmi korgusõlt. Autor ütles kassetiümbrisse pääl, et mõnikõrd om inemiselgi pini silmin “pini hind”. Pulga Jaani eräkogost peri kaasõpildi pääl om Pulga Jaan ummi pinnega.

“Naksikõsõq” om lintkassett Juhan Jaigi võrokeelidse loominguga (Võro Instituut 1999). Lugõva Ervin Org, Kalev Kudu ja Jan Rahman. Parmupilli mäng Tuuli Otsus. Jutu “Inne ja perän tuisopühhä” ja luulõtusõ “Valgõ kivi” om Jaik esi võro keelen kirotanu; luulõtusõ “Võromaa” ja jutu “Esä surm” om ümbre pandnu Kauksi Ülle ja jutu “Siku Madis ja naksikõsõq” Jan […]

“Rohiline ruunakõnõ” om lintkassett võrokeelitse kirändüsega (Võro Instituut 1996) 8 autorilt: Artur Adson, Ain Kaalep, Kauksi Ülle, Raimond Kolk, Madis Kõiv ja Aivo Lõhmus, Jaan Lattik ja Edgar Allan Poe (ümbre pandnu Kauksi Ülle ja Neeme Kahusk). Luulõtuisi ja proosat lugõva Merle Jääger, Riho Kütsar, Ain Mäeots ja Tarmo Männard.

“Tuulõpoiss” om lintkassett muinasjuttõga Vanalt-Võromaalt (Võro Instituut 1996). Luu omma peri Eesti Rahvaluulõ arhiivist. Lugõva Merle Jääger, Riho Kütsar ja Ervin Org. Kuvvõkiilset kannõld mäng Pille Karras. Kasseti kokkopandja om Marju Kõivupuu, toimõndiva Marju Kõivupuu ja Tõnu Tender, helü võtt üles Jaan Tamm ja kaasõkujondusõ tekk Markus Kasemaa.

“Imä, õeq!” om lintkassett Jaan Lattiku loominguga (Võro Instituut 1996). Lugõva Merle Jääger, Indrek Kalda ja Riho Kütsar. Viiolit mäng Indrek Kalda. Kirändüse valõ vällä Tõnu Tender, toimõndiva Marju Kõivupuu ja Tõnu Tender, helü võtt üles Jaan Tamm ja kaasõkujondusõ tekk Markus Kasemaa.

“Suur must koer. Suur must pini” kõnõlõs pinist ja timä inemiisist, kiä eläse mõtsan. Pini tahassi häämeelega olla inemine, a inemiisil ei olõs midägi pini olõmisõ vasta. Lugõ Tarmo Tagamets (2020). Raamadu autor om Triinu Ojar (Laan), kunstnik Marja-Liisa Plats, välläandja kirästüs Päike ja Pilv 2007.

„Krutskiline tita. Päähäkääntäv tita“ kõnõlõs elost nii, nigu tuu titadõlõ paistus. Lugõ autor Triinu Laan (2019). Raamadu kunstnik om Mariann Joa, välläandja kirästüs Hea Lugu 2019.

Võrokõnõ Kõivu Madis oll füüsik, filosuuf ja kiränik. Timä 90. sündümise päävä meelenpidämises 2019. aastaga 5. detsembril loiva kats võrokõist, Saarõ Evar ja Kalla Urmas, aparaadile ette mõnõ hindävalit võrokeelidse jupikõsõ Madisõ loomingust.