Kalju ja Lembit Ahvena luulõt

Kalju Ahvena (1921-1946) 100. sünnüaastapääväs pand Helüait üles mõnõ timä ja tä vele Lembitu luulõtusõ kogost „Kolm Ahvenat“ (2002). Foto Kalju Ahvenast om peri luulõkogost „Kas mäletad?“ (1956). Luulõtuisi lugõ Urmas Kalla (2021), kink kirotõt om ka jutukõnõ vellist Ahvenist.

Lembit Ahven (1916-2006) sündü Võõpson, tä vele Heino (1919-1988) ja Kalju (1921-1946) – Räpinäl. Koolitiid alosti nä Räpinäl, ildampa vei elo näid sünnükotussõst kavvõdahe. Kalju võeti Säksa sõaväkke ja kuuli Säksamaal sõavangõ laagrin. Lembit tüüt pikält Harjomaa ja Talina telefonivõrgun. Heinost sai keelemiis ja inämbäjao umast elost oll tä ammõtin Emäkeele Seldsi man.

Värsse naksi vele kirotama jo poiskõsõst pääst. Näist om perrä jäänü luulõtuisi nii esti kiräkeelen ku võro keelen. Võrokiilsin värsen või tähele panda mitmõsugumast keeletarvitust. Kimmähe om siin mängon tuu, et esäpuulnõ suguselts oll peri Otõmpää kihkunnast, kon kõnõldi „võro maiguga” tarto kiilt. Mõnõn luulõtusõn omma olõman tarto kiräkeele joonõ, a väega selge om ka umakandi Räpinä hääldüse mõjo.

Ka kolmas veli Heino om värsse loonu, a innekõkkõ tulõ timmä tennädä esti rahvakiili korjamisõ ja kitmise iist. Või usku, et tuu jaos and tälle tukõ kodonõ Räpinä kiil. Imäkeele Seldsi man kõrrald tä muuhulgan rahvakiili korjajidõ võrku ja pand kokko kogomikku „Kodumurre” 1-21. Nii om jõudnu paprõ pääle ja kaasi vaihõlõ ka ütsjago võro kõnnõkiilt.

Kalju värsest panti päält timä surma kokko luulõkogo „Kas mäletad?” (Stockholm, 1956). Kõigi kolmõ vele luulõt om vällä ant raamatun „Kolm Ahvenat” (Tallinn, 2002; kokkosäädjä Eeva Ahven).