Helüait

Latsilõ

Nukitsamiis

“Nukitsamiis” om võro kiilde ümbre pant Oskar Lutsu kuulsa latsiraamat. Tõlgõ om tett Tiritammi kirästüse 2004. aastaga raamatu perrä. Lugõ raamatu ümbrepandja Valdis Laan. Pilt filmist “Nukitsamees” (1981) avaldadas Eesti Filmi Instituudi loaga.


Vävvä

Väikeisile latsilõ mõtõld raamat “Vävvä” kõnõlõs luu poisist, kiä es julgu üüsse pissile minnä, selle et tä peläs Vävvät. Kullõja saa teedä, kuis poiskõnõ tuust hirmust vallalõ sai ja kohe Vävvä pagõsi. Lugõ autor Jan Rahman. Raamatu kunstnik om Anneli Kaarna ja vällä andsõ Väiku Välläandja 2005.


Tsiamäe luuq. Egäpääväjuttõ latsilõ võro keele opmisõs

“Tsiamäe luuq. Egäpääväjuttõ latsilõ võro keele opmisõs” om lintkassett abis võro keele opjilõ (Võro Instituut 2000). Kasseti pääl omma luu latsiga taloperre elost ja koolilatsi võrokeelitside kirätöie konkursse “Mino Võromaa” kogomigõst 10.-12. valit luu. Lugõva Meinhard Uiga, Silvi Jansons, Jan Rahman, Mariko Faster, Peeter Jürviste, Merle Vaaks ja Maie Ermel. Kae edesi


Tuulõpoiss

“Tuulõpoiss” om lintkassett muinasjuttõga Vanalt-Võromaalt (Võro Instituut 1996). Luu omma peri Eesti Rahvaluulõ arhiivist. Lugõva Merle Jääger, Riho Kütsar ja Ervin Org. Kuvvõkiilset kannelt mäng Pille Karras. Kasseti kokkopandja om Marju Kõivupuu, toimõndiva Marju Kõivupuu ja Tõnu Tender, helü võtt üles Jaan Tamm ja kaasõkujondusõ tekk Markus Kasemaa.


Suur must pini

“Suur must koer. Suur must pini” kõnõlõs pinist ja timä inemiisist, kiä eläse mõtsan. Pini tahassi häämeelega olla inemine, a inemiisil ei olõs midägi pini olõmisõ vasta. Lugõ Tarmo Tagamets (2020). Raamatu autor om Triinu Ojar (Laan), kunstnik Marja-Liisa Plats, välläandja kirästüs Päike ja Pilv 2007.


Helüraamat "Krutskiline tita. Päähäkääntäv tita"

Krutskiline tita. Päähäkääntäv tita

„Krutskiline tita. Päähäkääntäv tita“ kõnõlõs elost nii, nigu tuu titadõlõ paistus. Lugõ autor Triinu Laan (2019). Raamatu kunstnik om Mariann Joa, välläandja kirästüs Hea Lugu 2019.