Helüait

Latsilõ

Tuul Sepp „Lättehoitja“

Tuul Sepä „Lättehoitja“ (eesti keeli „Allikahaldjas”, Varrak 2019) om fantaasiaraamat, mink tegeläse ja johtumisõ peräkõrd ei olõki nii uskmalda ja ulmõlidsõ. Lätte omma mi rahvajutõn suurõ tähendüsega. Päätegeläisi Hõpõ ja Kaarna abiga saa kullõja tutvas Unõhtusõmaailma hingeliisiga: Suurõ Tõllu, Halltõbõ, Puugi, Essütäjä, Kaonäksi, dinosauruisi ja neandõrtaallaisiga ni viil pallodõ tõisiga. Raamadu pand võro kiilde Kalla […]

Kae edesi

Piret Raud „Kuningatütär Luluu ja herr Kere“

Piret Raua „Kunigatütär Luluu ja herr Kere“ (Tänapäev 2011) om kinnihoitja raamat, miä kõnõlõs ütest suurõst salahusõst kuningalossin ni tuust, kuis kunagi ei olõ ilda andis pallõlda ja parõmbahe tetä. Raamadu panni võro kiilde Marve Abel, Maarika Alvela, Helle Ehasalu, Mariko Faster, Lea Hallap, Evely Haug, Heili Helmoja, Urve Ilves, Pille Kaarsalu, Jana Kammer, Linda […]

Kae edesi

Kauksi Ülle luulõt

Kauksi Ülle 60. hällüpäävä avvus saa Helüaidast kullõlda luulõkimpu, kon om 26 luulõtust elost, inemiisist, mineväst, tulõvast, olõvast, kõgõst, miä henge pututas ja süämen tukskõlõs. Värsi omma Kauksi Ülle perämädse kümne aasta luulõkogodõst „Palunõiaq“ (Seto Ateljee Galerii 2012), „ObiNizza“ (Ji st Jumalikud Ilmutused 2017), „Paralleeluniversum“ (Seto Ateljee Galerii 2019), „Seto ikebana“ (Seto Ateljee Galerii 2021) […]

Kae edesi

Tia Navi „Säidse väikut eelevanti“

Navi Tia om latsikiränik, kinkal om ilmunu katõssa latsiraamatut, osa naist ka Kõnnussaarõ Tiia nime all. Timä raamatuid om tõlgitu soomõ, korea ja rumeenia kiilde ni nüüd Helüaida jaos ka võro kiilde. „Säidse väikut eelevanti“ (Kirisild 2016) om lõunõmainõ muinasjutt sõprusõst ja sõna väest. Põlva kihlkunnast peri Navi om raamadu ümbre pandnu uma kodokandi kiilde […]

Kae edesi

Räpinä muinasjutu

Maailman om häste teedä, et latsilõ om vaia muinasjuttõ, ja ku lats noid viil esi lukõ mõista-i, sõs tulõ suuril noid latsõlõ kõnõlda vai ette lukõ. Muinasjutu avitasõ arvo saia hääst ja halvast, ilmast ni inemiisist, andva huugu ettekujotamisõlõ, oppasõ umma kiilt laembalt tarvitama ja viil pall´o muud. Tuuperäst omgi Helüaidan no üllen 30 muinasjuttu […]

Kae edesi

Jaan Vahtra jutu

Jaan Vahtra (23. mai 1882 – 27. jaanuar 1947) om innekõkkõ tunnõt ku kunstnik, a timä tähtsüs võro kiränikuna om niisamatõ suur. Päämädselt kirot tä mälehtüisi ja perimüslikke juttõ, a ka rahvanalandit ja publitsistikat. Vahtra looming and häste edesi timäaigsõ elo ni inemiisi loomust ja sündmüisi ni om väärt ja põnnõv matõrjal olõvidõ ja tulõvidõ […]

Kae edesi

Kertu Sillaste „Tsillokõsõn majan”

Raamadu „Tsillokõsõn majan“ (Võro Instituut 2022) teksti, pildi ja kujondusõ om loonu Kertu Sillaste. Jutt kõnõlõs eläjist, kiä eläse ütenkuun tsillokõsõn majan. Lugu om veidükese hirmsa, tsipakõsõ naljakas ja teräkese oppusõga. Raamadu pildi omma sündünü egäsugumadsõst träänist, midä koton iks lövvüs. Raamat härgütäs ka meisterdämä, asju vahtsõst pruukma ja juttu kõnõlõma. Seo raamadu idee võitsõ […]

Kae edesi

Kirjanik Juhan Jaik 28-aastasena. J. & P. Parikase ateljeefoto aastast 1927. Foto: Võrumaa Muuseum

Juhan Jaigi juttõ ja luulõtuisi

Juhan Jaik (1899–1948) om võro kiränik, kinka mõjo nii eesti- ku ka võrokiilsele kirändüsele om väega suur. Kirotanu ka võrokiilsit luulõtuisi, om Jaik sõski innekõkkõ võro proosa klassik, jutussidõ luuja, rahvaperimüse edesiandja. Timä 13. jaanuaril 2022 olnu 123. sünnüaastapäävä puhul saa Helüaidan kullõlda kattõ luulõtust ja säidset juttu, miä omma peri kogomigust „Valgõ kivi“ (Võro […]

Kae edesi

Aastatsõõr. Keelepesä oppajidõ luulõtuisi latsilõ

Võrokeelitside luulõtuisi kogomik „Aastatsõõr“ om Vana-Võromaa keelepesäoppajidõ ütine looming aastist 2017–2018. Luulõtusõ omma köüdedü latsiaidu opiprogrammõga ja jagonõsõ teemadõ perrä. Teema omma: kodo, latsiaid, muusiga, luudus, tähtpäävä, aastaao ja 12 kuud. Tast löüd lihtsit ja rõõmsit luulõtuisi kullõmisõs egäl aol. Luulõtuisi teksti üten piltega omma välän Võro Instituudi kodolehe pääl. Luulõtuisi autori omma: Jaana Promvalds, […]

Kae edesi

Kalõvipoig. Fr. R. Kreutzwaldi eeposõ perrä jutustanu Eno Raud

Fr. R. Kreutzwaldi eeposõ “Kalevipoeg” om (kooli)latsi tarvis ümbre kõnõlnu Eno Raud. Edimäst kõrda ilmu taa ümbrejutustus 1970. aastagal. Nüüd om taast olõman võrokeeline kullõmisraamat. Ümbre pand Urmas Kalla (2021). Lugõ Helena Kesonen (2021). Kaasõpilt: Kristjan Raud (Tammerraamatu 2013. aastaga välläandõ kaasõpildi abiga).

Kae edesi