Helüait

Latsilõ

Iti ja kuningriik

“Iti ja kuningriik” (Seto Ateljee Galerii 2020) om Kauksi Ülle latsiraamat väikust tütrigust. Egäpäävätse juhtumisõ ja kildakõsõ Iti elost köütvä seoilmaaigsit asju vanõmba ao ummiga ja avitasõ märgota seto kultuuri ja olõmisõ üle. Lugõ Siiri Toomik (2020). Kaasõpilt: Evar Riitsaar.

Kae edesi

Siiri ja pööräne põnn

Siiri ja Väiku-Otto mängvä tita-asjuga. A Siiri ega Väiku-Otto taha-i, et kiäki näide mängust teedä saassi ja tuust nakkasõ pääle seiklusõ… Raamadu autor om Tiina Nopola. Pildi’ tekk Mervi Lindman. Võro keelen andsõ vällä Võro Instituut (2017) ja ümbre pandsõ Siiri Toomik. Lugõ Agu Trolla (2020).

Kae edesi

Siiri ja mõtsik Hunskeli

Siiri saa sünnüpääväs kavvaigätsedü pinikutsika, kiä pidä hinnäst väega mõtsikuhe üllen. Kuis Hunskelist sõski mõistlik pini saa? Raamadu autor om Tiina Nopola. Pildi’ tekk Mervi Lindman. Võro keelen andsõ vällä Võro Instituut (2015) ja ümbre pandsõ Siiri Toomik. Lugõ Agu Trolla (2020).

Kae edesi

Siiri ja kahuskinõ Kerttu

Siiri lätt Väiku-Otto sünnüpääväle. Sääl om kasimalda tütärlats Kerttu, kiä miildüs hirmsahe Siiri sõprulõ Ottodõlõ. Siiri löüd nipi, kuis esi kah Ottodõlõ miilt müüdä olla. Midä tõsõ tuust arvasõ? Raamadu autor om Tiina Nopola. Pildi’ tekk Mervi Lindman. Võro keelen andsõ vällä Võro Instituut (2014) ja ümbre pandsõ Siiri Toomik. Lugõ Agu Trolla (2020).

Kae edesi

Siiri ja kolm Ottot

Väiku Siiri igätses hindäle sõpru. Imä ja esä lupa-i tälle ei titat, ei pinni. Siiri otsustas hindäle esi pini otsi. Tä saa tutvas kolmõ Ottoga. Kas nimä lahendasõ Siiri pinimurrõ? Raamadu autor om Tiina Nopola. Pildi’ tekk Mervi Lindman. Võro keelen andsõ vällä Võro Instituut (2013) ja ümbre pandsõ Siiri Toomik. Lugõ Agu Trolla (2020).

Kae edesi

Aig om käen, Räpimehe Risto

Räpimehe Risto om Soomõ latsi raamadusara päätegeläne. Tä eläs kuun uma tädi Roosiga ja tä taht väega trummi lüvvä. A tuu miildü-i kõigilõ ja nii nakkasõ pääle esieräligu juhtumisõ… Raamadu kirotiva Sinikka ja Tiina Nopola. Võro keelen andsõ vällä Võro Instituut (2018) ja ümbre pandsõ Siiri Toomik. Lugõ Silvi Jansons (2020).

Kae edesi

Luukere Juhani juhtumisõ’

„Luukere Juhani juhtumisõ’“ om lugu suurõ kooli anatoomiaklassist pensionile saadõtu luukerest. Memme, taadu ja latsõlatsõ võtva tä hindä mano mõtsatallo elämä ja tuuga tõõlinõ kuntmehe-elo viil pääle nakkas! Kõik taloelänigu uskva, et egäüts, ka luukere, om väärt vapa ja mõtsikut latsõ- ja vanahuspõlvõ.

Kae edesi

Jutt jänesepojast, kiä es taha’ magama jäiä’

„Jutt jänessepojast, kiä es taha’ magama jäiä’“ om Ellen Niidu egäveste aktuaalnõ lugu väikeisile latsilõ, miä ilmu edimäst kõrda 1967. aastagal ja midä om unõjutus loet jo mitmõlõ põlvkunnalõ. Lugõ Siiri Toomik (2020). Võro kiilde pandsõ Tiiu Proškina. Kaasõpildi om tennü Catherine Zarip ja taa om peri kirästüse Tammerraamat 2018. aastaga välläandõst.

Kae edesi

Ubinit uutman

“Ubinit uutman” om Eve Hele Sitsi kirotet eestikeelitse Mooni-sarja edimäne raamat võro keelen (Võro Instituut 2014). Raamat kõnõlõs tuust, kuis katõ latsõga pere koli liinast maalõ ja kuun võetas ette hulga harilikkõ maatöid. Võro kiilde panniva ümbre Mariko Faster, Kaile Kabun, Triin Rõõmusoks, Egle Vodi, Kaili Vodi ja Kalmer Vodi. Lugõ Hellä Iva (2020).

Kae edesi

Kunna muso

“Kunna muso” om Andrus Kivirähki raamat väikeisile latsilõ. Ku kunna musotõdas, juhtus hoobis midägi muud ku muinasjutõn kõnõldas! Lugõ Mariko Faster (2020). Ümbre pandsõ Helle Ehasalu. Raamatu kunstnik om Anne Pikkov ja vällä andsõ Varrak (2013).    

Kae edesi