Helüait

Latsilõ

A tull´ tuud ka ette…

“A tull’ tuud ka ette… Lukõ ja laulõ Vanalt-Võromaalt” om CD-plaadi matõrjal Tsibipudina’-nimelidselt pundilt. Ette kannõtas inne 1900. aastat sündünü võrokõisi mälehtüisi näide elost-olost ja rahvalaulõ Võromaa esi nukõst.

Kae edesi

Jussikõsõ säidse sõpra

“Jussikõsõ säidse sõpra” om Silvi Väljali jutu ja piltega raamat, miä om Eesti latsilõ tutva jo 1966. aastagast, ku raamat edimäst kõrda ilmu. Jussikõsõlõ miildüs väega pühäpäiv ja tedä otsõn saa poiskõnõ kokko kõigi tõisi nädälipäiviga. Raamat om võro kiilde pant Avita kirästüse 1999. aastaga välläandõ perrä. Lugõ raamatu ümbrepandja Egle Vodi (2020).  

Kae edesi

Kolm kahru

Vinne muinasjutt “Kolm kahru”, Lev Tolstoil kirja pant. Võro kiilde pand ümbre Jüvä Sullõv kirästüse Eesti Raamat raamadu “Kolm karu” (1980) perrä. Lugõ Kairi Buht (2020). Kaasõpildi Helüaida jaos tekk Kadri Kalve.

Kae edesi

Madis Kõiv

Uno Matsi jutu

“Edimine uno Matsi jutt” ja “Tõne uno Matsi jutt” omma Madis Kõivu viguridsõ latsijutu. Peri omma naa võrokeelitsest aabitsast “ABC kiräoppus ja lugõmik algkooli latsilõ” (Võro Instituut 1999). Lugõ Valdis Laan (2020). Pilt Madis Kõivust om peri Võro Instituudi arhiivist.

Kae edesi

Mõtsa pühäpäiv

“Mõtsa pühäpäiv” om lugu tuust, kuis maa-aludsõ esänd Kikertokk ja nuur Nipinäpp ütel pääväl vana tammõ alt vällä roniva ja mõtsan hulkma nakkasõ. Nä nõidva näide meelest sündsihe kotussihe egäsugumaidsi kasvõ ja eksootiliidsi eläjit. Kullõ ja saat teedä, miä taast kõgõst vällä tulõ! Autor ja kunstnik Edgar Valter. Võro kiilde pand ümbre Pulga Jaan.

Kae edesi

Nukitsamiis

“Nukitsamiis” om võro kiilde ümbre pant Oskar Lutsu kuulsa latsiraamat. Tõlgõ om tett Tiritammi kirästüse 2004. aastaga raamadu perrä. Lugõ raamadu ümbrepandja Valdis Laan (2020). Pilt filmist “Nukitsamees” (1981) avaldadas Eesti Filmi Instituudi luaga.

Kae edesi

Vävvä

Väikeisile latsilõ mõtõld raamat “Vävvä” kõnõlõs luu poisist, kiä es julgu üüse pisile minnä, selle et tä peläs Vävvät. Kullõja saa teedä, kuis poiskõnõ tuust hirmust vallalõ sai ja kohe Vävvä pagõsi. Lugõ autor Jan Rahman (2020). Raamadu kunstnik om Anneli Kaarna ja vällä andsõ Väiku Välläandja 2005.

Kae edesi

Kahrukõsõ kuldavahr

“Kahrukõsõ kuldavahr” om Jüvä Sulõvi 1991. aastagal kirotõdu ja joonistõdu luulõtus kahrukõsõst ja tuust, kuis tä umast kaskast ilma jääs. Raamadu andsõ vällä Võro Selts VKKF 2002. aastagal. Lugõ autor Jüvä Sullõv (2020).

Kae edesi

Tsiamäe luuq. Egäpääväjuttõ latsilõ võro keele opmisõs

“Tsiamäe luuq. Egäpääväjuttõ latsilõ võro keele opmisõs” om lintkassett abis võro keele opjilõ (Võro Instituut 2000). Kasseti pääl omma luu latsiga taloperre elost ja koolilatsi võrokeelitside kirätöie konkurssõ “Mino Võromaa” kogomigõst 10.-12. validu luu. Lugõva Meinhard Uiga, Silvi Jansons, Jan Rahman, Mariko Faster, Peeter Jürviste, Merle Vaaks ja Maie Ermel.

Kae edesi

Naksikõsõq

“Naksikõsõq” om lintkassett Juhan Jaigi võrokeelidse loominguga (Võro Instituut 1999). Lugõva Ervin Org, Kalev Kudu ja Jan Rahman. Parmupilli mäng Tuuli Otsus. Jutu “Inne ja perän tuisopühhä” ja luulõtusõ “Valgõ kivi” om Jaik esi võro keelen kirotanu; luulõtusõ “Võromaa” ja jutu “Esä surm” om ümbre pandnu Kauksi Ülle ja jutu “Siku Madis ja naksikõsõq” Jan […]

Kae edesi