Helüait

Suurilõ

Haukamaa laulu´

Ain Kaalepi 95. sünnüaastapäävä puhul avaldas Helüait timä võrokeelitse luulõtusõ kogost „Haukamaa laulu´“ (Võro Selts VKKF 1999). Inämbüst luulõtuisist lugõ Pulga Jaan (2021). Mõnõ  salvõstusõ omma peri helükassetilt „Rohilinõ ruunakõnõ“ (Võro Instituut 1996) ja sarja „Kirjanike hääled“ CDlt „Maiseid maastikke“ (Eesti Kirjanduse Selts 2013), kon naid lugõ Ain Kaalep esi. Kaasõpilt: Pikne Kama.

Kae edesi

Saadanajantj

Mihhail Bulgakovi (1891-1940) 130. sünnüaastapäävä puhul avaldas Helüait timä jutustusõ „Saadanajantj“, mille and 1993. aastagal vällä Võruvaimu Selts. Vinne keelen ilmu jutustus “Дьяволиада” edimäst kõrda 1923. aastaga ja eesti keelen päälkiräga “Saatanlik lugu” 1968. Võro kiilde tõlksõ Jüvä Sullõv raamatust „Собрание сочинения в пяти томах. Том 2.“, miä om Bulgakovi viieköütelidse välläandõ 2. köüde. Lugõ […]

Kae edesi

G. A. Oldekopi luulõtuisi lõunõeesti keelen

Gustav Adolph Oldekopi (1755-1838) lõunõeestikeelitsit luulõtuisi. Suurõmba jao umast elost oll Oldekop Põlvan keriguoppaja. Päält tuud oll tä viil lehemiis ja luulõtaja, kiä kirot värsse lõunõeesti keelen. Timä looming om vällä ant raamatun „Suve õdang“ (Eesti Raamat 1985, kokko säädnü Aarne Vinkel). Luulõtuisi ja sissejuhatust lugõ Urmas Kalla (2021). Pilt: teedäolõvalt kõgõ vanõmb foto Põlva […]

Kae edesi

Bärsärk

Kalle Istvan Elleri võro- ja tartukeelist luulõt kogost „Bärsärk“ (Ilmamaa 2001). Võrokeelitsit luulõtuisi lugõ Laivi Org (2021) ja tartukeelitsit lugõva Eva Saar (2021) ja Madis Arukask (2021). Epp Margna illustratsiuun om peri luulõkogo „Bärsärk“ edelehelt.

Kae edesi

Richard Roht 130 – näüdüssit timä loomingust

Richard Roht (1891-1950) om Ihamarust peri proosa- ja latsikiränik, kiä om mitmõ põlvkunna lugõjilõ tunnõt ku luuduskirändüse klassik. Timä 130. sünnüaastapäävä puhul 12. aprillil 2021 avaldas Helüait mõnõ jupi timä võro kiilde ümbre pant loomingust: Edimäne puul 1949. a ilmunu raamatu „Laaned ja veed“ (Eesti Riiklik kirjastus 1959) jutust „Koton ja mõtsan“. Ümbrepandja Saarõ Evar. […]

Kae edesi

Umatsõs tett Kreutzwaldi jutussõ’ võro keelen ja meelen

CD “Umatsõs tett Kreutzwaldi jutussõ’ võro keelen ja meelen” (Papa Kreutzwaldi Õueteater 2018). Plaadi pääl kõnõlõsõ uman kodotsõn võro keelen Kreutzwaldi muinasjuttõ Silvi Jansons, Helju Kalme, Ruth Toots, Siiri Toomik ja Helle Laanpere. Juttõ vaihõlõ mängitäs jupikõisi Fred Jüssi helüplaadilt “Eesti laululinde” (Tallinn, 2011). Kaasõpilt: Grethe Rõõm.

Kae edesi

Kähri kerko man Pekril. Studia memoriae II.

“Kähri kerko man Pekril” (Võro Instituut 1999) om raamat kiränigu, filosoofi ja füüsiku Madis Kõivu võrokeelitside mälestüisi-, kasumisõ- ja perekunnalugudõga. Ilmunu sarjan “Studia memoriae” tõsõ raamatuna. Lugõ Urmas Kalla (2020). Kaasõpilt: Madis Kõivu perrearhiiv.

Kae edesi

Jatulintarha. Hussaid. Kiviring.

“Jatulintarha. Hussaid. Kiviring” (Jumalikud Ilmutused 2007) om soomõ-võro-eesti kolmkeeline valikkogo Hasso Krulli luulõtuisiga raamatist “Talv” (Tuum, 2006) ja “Kornukoopia” (Vagabund 2001). Helüaidan avaldadas luulõkogo võrokeelitse luulõtusõ (tõlgõ Triinu Laan) ja peräsõna. Lugõ Taago Tubin (2020). Mõnt luulõtust saa kullõlda ka Hasso Krulli ja Triinu Laanõ esitüsen. Peräsõnna lugõ kirotaja Triinu Laan. Kaas: Peeter Laurits.

Kae edesi

Valit luulõq

Luulõtuisi Kauksi Ülle kogost “Valit luulõq” (Seto Ateljee Galerii 2012). Kogon omma luulõtusõ aastist 1980-2005. Helüaida jaos om noist vällä valit 23. Olõ-i kõrrat noid, midä saa Helüaidast välläandõ “Imäplaat” alt autori hindä esitüsen kullõlda. Lugõ Helena Kesonen (2020). Kaasõpilt: Evar Riitsaar.

Kae edesi

Paat

“Paat” om 1998. aastagal (välläandja Eesti Kostabi Selts) ilmunu Kauksi Ülle romaan üte Võromaa naasõ elosaatusõst. Romaan om kirändüstiidläse Rein Veidemanni hinnangul noidõ tekste hulgan, minkast sais kuun Eesti kirändüse identiteet. Lugõ Evar Riitsaar (2020). Kaas: Peeter Allik.

Kae edesi