Helüait

Suurilõ

Kähri kerko man Pekril. Studia memoriae II.

“Kähri kerko man Pekril” (Võro Instituut 1999) om raamat kiränigu, filosoofi ja füüsiku Madis Kõivu võrokeelitside mälestüisi-, kasumisõ- ja perekunnalugudõga. Ilmunu sarjan “Studia memoriae” tõsõ raamatuna. Lugõ Urmas Kalla (2020). Kaasõpilt: Madis Kõivu perrearhiiv.

Kae edesi

Jatulintarha. Hussaid. Kiviring.

“Jatulintarha. Hussaid. Kiviring” (Jumalikud Ilmutused 2007) om soomõ-võro-eesti kolmkeeline valikkogo Hasso Krulli luulõtuisiga raamatist “Talv” (Tuum, 2006) ja “Kornukoopia” (Vagabund 2001). Helüaidan avaldadas luulõkogo võrokeelitse luulõtusõ (tõlgõ Triinu Laan) ja peräsõna. Lugõ Taago Tubin (2020). Mõnt luulõtust saa kullõlda ka Hasso Krulli ja Triinu Laanõ esitüsen. Peräsõnna lugõ kirotaja Triinu Laan. Kaas: Peeter Laurits.

Kae edesi

Valit luulõq

Luulõtuisi Kauksi Ülle kogost “Valit luulõq” (Seto Ateljee Galerii 2012). Kogon omma luulõtusõ aastist 1980-2005. Helüaida jaos om noist vällä valit 23. Olõ-i kõrrat noid, midä saa Helüaidast välläandõ “Imäplaat” alt autori hindä esitüsen kullõlda. Lugõ Helena Kesonen (2020). Kaasõpilt: Evar Riitsaar.

Kae edesi

Paat

“Paat” om 1998. aastagal (välläandja Eesti Kostabi Selts) ilmunu Kauksi Ülle romaan üte Võromaa naasõ elosaatusõst. Romaan om kirändüstiidläse Rein Veidemanni hinnangul noidõ tekste hulgan, minkast sais kuun Eesti kirändüse identiteet. Lugõ Evar Riitsaar (2020). Kaas: Peeter Allik.

Kae edesi

Imäpuu

“Imäpuu” om Kauksi Ülle 2018. aastagal ilmunu luulõkogo (välläandja kirästüs Mustvalge), mink iist tä 2019. aastagal Juhan Liivi luulõavvuhinna sai. Kogon tulõ häste vällä autori etnofuturistlik kõrgvorm, minkaga tä meisterligult vana ja vahtsõ ühendüisi luu. Lugõ Helena Kesonen (2020). Kaasõpilt: Andres Rõhu.

Kae edesi

Maaskamaa

“Maaskamaa” om üts Kauksi Ülle edimäidsi novelle (ilmu 1988. aastaga Vikerkaaren nr 8). Tähendüslik novell kõnõlõs autori sõnnu perrä ökoturismi algusõst. Teno taalõ kirätüüle saiva Kauksi Ülle sünnükotussõ inemiseki teedä Vikerkaare aokiräst ja vanaimä karist Üllet: “Är sa inämb proosat kirotagu!”  Lugõ Helena Kesonen (2020).

Kae edesi

Huuv

“Huuv” (Kauksi Ülle Mänedsment 2000) om Kauksi Ülle tõnõ novellikogo. Kullõja saa üten autoriga ossa jäl esisaisvas saanu Eesti alostusaigsõst Tarto liina agulielost üten timä võlo ja vaivaga. Lugõ Helena Kesonen (2020). Kaasõpilt: Eve Eesmaa.

Kae edesi

Säng

“Säng” (Eesti Kostabi Selts 1997) om Kauksi Ülle edimäne novellikogo. Elolidsõ luu jäl esisaisvas saanu Eesti alostusõaigõst. Lugõ Helena Kesonen (2020). Toivo Kaskpeidi tett pildi pääl om Kauksi Ülle “Sängü” edimädsel vällänäütämisel Võromaal Kiidil.

Kae edesi

Taivahe heidet tsirk

“Taivahe heidet tsirk” (Verb 2012) om raamat Jaan Kaplinski lõunaeestikeelitside luulõtuisiga. Raamatu tõsõn osan omma hiina keelest ümbre pantu vana Hiina luulõtusõ. Lugõ Tarmo Tagamets (2020). Kaasõpilt: Andres Rõhu.

Kae edesi

A tull´ tuud ka ette…

“A tull’ tuud ka ette… Lukõ ja laulõ Vanal-Võromaalt” om CD-plaadi matõrjal Tsibipudina’-nimelidselt pundilt. Esitedäs inne 1900. aastat sündünü võrokõisi mälestüisi näide elost-olost ja rahvalaulõ Võromaa esi nukõst.

Kae edesi