Suurilõ

Ain Kaalepi 95. sünnüaastapäävä puhul pand Helüait üles timä võrokeelidse luulõtusõ kogost „Haukamaa laulu´“ (Võro Selts VKKF 1999). Inämbüst luulõtuisist lugõ Pulga Jaan (2021). Mõnõ  salvõstusõ omma peri helükassetilt „Rohilinõ ruunakõnõ“ (Võro Instituut 1996) ja sarja „Kirjanike hääled“ CDlt „Maiseid maastikke“ (Eesti Kirjanduse Selts 2013), kon naid lugõ Ain Kaalep esi. Kaasõpilt: Pikne Kama.

Mihhail Bulgakovi (1891-1940) 130. sünnüaastapäävä puhul pand Helüait üles timä jutustusõ „Saadanajantj“, mille and 1993. aastagal vällä Võruvaimu Selts. Vinne keelen ilmu jutustus “Дьяволиада” edimäst kõrda 1923. aastaga ja eesti keelen päälkiräga “Saatanlik lugu” 1968. Võro kiilde tõlksõ Jüvä Sullõv raamatust „Собрание сочинения в пяти томах. Том 2.“, miä om Bulgakovi viieköütelidse välläandõ 2. köüde. […]

Gustav Adolph Oldekopi (1755-1838) lõunõeestikeelitsit luulõtuisi. Suurõmba jao umast elost oll Oldekop Põlvan keriguoppaja. Päält tuud oll tä viil lehemiis ja luulõtaja, kiä kirot värsse lõunõeesti keelen. Timä looming om vällä ant raamatun „Suve õdang“ (Eesti Raamat 1985, kokko säädnü Aarne Vinkel). Luulõtuisi ja sissejuhatust lugõ Urmas Kalla (2021). Pilt: teedäolõvalt kõgõ vanõmb foto Põlva […]

Kalle Istvan Elleri võro- ja tartukeelist luulõt kogost „Bärsärk“ (Ilmamaa 2001). Võrokeelitsit luulõtuisi lugõ Laivi Org (2021) ja tartukeelitsit lugõva Eva Saar (2021) ja Madis Arukask (2021). Epp Margna illustratsiuun om peri luulõkogo „Bärsärk“ edelehelt.

Richard Roht (1891-1950) om Ihamarust peri proosa- ja latsikiränik, kiä om mitmõ põlvkunna lugõjilõ tunnõt ku luuduskirändüse klassik. Timä 130. sünnüaastapäävä puhul 12. aprillil 2021 tuu Helüait vällä mõnõ jupi timä võro kiilde ümbre pant loomingust: Edimäne puul 1949. a ilmunu raamadu „Laaned ja veed“ (Eesti Riiklik kirjastus 1959) jutust „Koton ja mõtsan“. Ümbrepandja Saarõ […]

CD “Umatsõs tett Kreutzwaldi jutussõ’ võro keelen ja meelen” (Papa Kreutzwaldi Õueteater 2018). Plaadi pääl kõnõlõsõ uman kodotsõn võro keelen Kreutzwaldi muinasjuttõ Silvi Jansons, Helju Kalme, Ruth Toots, Siiri Toomik ja Helle Laanpere. Juttõ vaihõlõ mängitäs jupikõisi Fred Jüssi helüplaadilt “Eesti laululinde” (Tallinn, 2011). Kaasõpilt: Grethe Rõõm.

“Kähri kerko man Pekril” (Võro Instituut 1999) om raamat kiränigu, filosoofi ja füüsigu Madis Kõivu võrokeelitside mälehtüisi-, kasumisõ- ja perekunnalukõga. Ilmu ku sarja “Studia memoriae” tõõnõ raamat. Lugõ Urmas Kalla (2020). Kaasõpilt: Madis Kõivu perrearhiiv.

“Jatulintarha. Hussaid. Kiviring” (Jumalikud Ilmutused 2007) om soomõ-võro-eesti kolmkeeline valikkogo Hasso Krulli luulõtuisiga raamatist “Talv” (Tuum, 2006) ja “Kornukoopia” (Vagabund 2001). Helüaidan andas vällä luulõkogo võrokeelidse luulõtusõ (tõlgõ Triinu Laan) ja peräsõna. Lugõ Taago Tubin (2020). Mõnt luulõtust saa kullõlda ka Hasso Krulli ja Triinu Laanõ ettekandõn. Peräsõnna lugõ kirotaja Triinu Laan. Kaas: Peeter Laurits.

Luulõtuisi Kauksi Ülle kogost “Valit luulõq” (Seto Ateljee Galerii 2012). Kogon omma luulõtusõ aastist 1980-2005. Helüaida jaos om noist vällä valit 23. Olõ-i kõrrat noid, midä saa Helüaidast välläandõ “Imäplaat” alt autori hindä ettekandõn kullõlda. Lugõ Helena Kesonen (2020). Kaasõpilt: Evar Riitsaar.

“Paat” om 1998. aastagal (välläandja Eesti Kostabi Selts) ilmunu Kauksi Ülle romaan üte Võromaa naasõ elosaatusõst. Romaan om kirändüstiidläse Rein Veidemanni hinnangul noidõ tekste hulgan, minkast sais kuun Eesti kirändüse identiteet. Lugõ Evar Riitsaar (2020). Kaas: Peeter Allik.