Helüait

Suurilõ

Bärsärk

Kalle Istvan Elleri võro- ja tartukeelist luulõt kogost „Bärsärk“ (Ilmamaa 2001). Võrokeelitsit luulõtuisi lugõ Laivi Org (2021) ja tartukeelitsit lugõva Eva Saar (2021) ja Madis Arukask (2021). Epp Margna illustratsiuun om peri luulõkogo „Bärsärk“ edelehelt.

Kae edesi

Richard Roht 130 – näüdüssit timä loomingust

Richard Roht (1891-1950) om Ihamarust peri proosa- ja latsikiränik, kiä om mitmõ põlvkunna lugõjilõ tunnõt ku luuduskirändüse klassik. Timä 130. sünnüaastapäävä puhul 12. aprillil 2021 tuu Helüait vällä mõnõ jupi timä võro kiilde ümbre pant loomingust: Edimäne puul 1949. a ilmunu raamadu „Laaned ja veed“ (Eesti Riiklik kirjastus 1959) jutust „Koton ja mõtsan“. Ümbrepandja Saarõ […]

Kae edesi

Umatsõs tett Kreutzwaldi jutussõ’ võro keelen ja meelen

CD “Umatsõs tett Kreutzwaldi jutussõ’ võro keelen ja meelen” (Papa Kreutzwaldi Õueteater 2018). Plaadi pääl kõnõlõsõ uman kodotsõn võro keelen Kreutzwaldi muinasjuttõ Silvi Jansons, Helju Kalme, Ruth Toots, Siiri Toomik ja Helle Laanpere. Juttõ vaihõlõ mängitäs jupikõisi Fred Jüssi helüplaadilt “Eesti laululinde” (Tallinn, 2011). Kaasõpilt: Grethe Rõõm.

Kae edesi

Kähri kerko man Pekril. Studia memoriae II.

“Kähri kerko man Pekril” (Võro Instituut 1999) om raamat kiränigu, filosoofi ja füüsigu Madis Kõivu võrokeelitside mälehtüisi-, kasumisõ- ja perekunnalukõga. Ilmu ku sarja “Studia memoriae” tõõnõ raamat. Lugõ Urmas Kalla (2020). Kaasõpilt: Madis Kõivu perrearhiiv.

Kae edesi

Jatulintarha. Hussaid. Kiviring.

“Jatulintarha. Hussaid. Kiviring” (Jumalikud Ilmutused 2007) om soomõ-võro-eesti kolmkeeline valikkogo Hasso Krulli luulõtuisiga raamatist “Talv” (Tuum, 2006) ja “Kornukoopia” (Vagabund 2001). Helüaidan andas vällä luulõkogo võrokeelidse luulõtusõ (tõlgõ Triinu Laan) ja peräsõna. Lugõ Taago Tubin (2020). Mõnt luulõtust saa kullõlda ka Hasso Krulli ja Triinu Laanõ ettekandõn. Peräsõnna lugõ kirotaja Triinu Laan. Kaas: Peeter Laurits.

Kae edesi

Valit luulõq

Luulõtuisi Kauksi Ülle kogost “Valit luulõq” (Seto Ateljee Galerii 2012). Kogon omma luulõtusõ aastist 1980-2005. Helüaida jaos om noist vällä valit 23. Olõ-i kõrrat noid, midä saa Helüaidast välläandõ “Imäplaat” alt autori hindä ettekandõn kullõlda. Lugõ Helena Kesonen (2020). Kaasõpilt: Evar Riitsaar.

Kae edesi

Paat

“Paat” om 1998. aastagal (välläandja Eesti Kostabi Selts) ilmunu Kauksi Ülle romaan üte Võromaa naasõ elosaatusõst. Romaan om kirändüstiidläse Rein Veidemanni hinnangul noidõ tekste hulgan, minkast sais kuun Eesti kirändüse identiteet. Lugõ Evar Riitsaar (2020). Kaas: Peeter Allik.

Kae edesi

Imäpuu

“Imäpuu” om Kauksi Ülle 2018. aastagal ilmunu luulõkogo (välläandja kirästüs Mustvalge), mink iist tä 2019. aastagal Juhan Liivi luulõavvuhinna sai. Kogon tulõ häste vällä autori etnofuturistlik korgvorm, minkaga tä meisterligult vanna ja vahtsõt kokko põim. Lugõ Helena Kesonen (2020). Kaasõpilt: Andres Rõhu.

Kae edesi

Maaskamaa

“Maaskamaa” om üts Kauksi Ülle edimäidsi novelle (ilmu 1988. aastaga Vikerkaaren nr 8). Tähendüslik novell kõnõlõs autori sõnnu perrä ökoturismi algusõst. Teno taalõ kirätüüle saiva Kauksi Ülle sünnükotussõ inemiseki teedä Vikerkaare aokiräst ja vanaimä karist Üllet: “Är sa inämb proosat kirotagu!”  Lugõ Helena Kesonen (2020).

Kae edesi

Huuv

“Huuv” (Kauksi Ülle Mänedsment 2000) om Kauksi Ülle tõnõ novellikogo. Kullõja saa üten autoriga ossa jäl esisaisvas saanu Eesti alostusaigsõst Tarto liina agulielost üten timä lummi ja vaivaga. Lugõ Helena Kesonen (2020). Kaasõpilt: Eve Eesmaa.

Kae edesi