Tiidüsjutt

Lõunõeestikeelitside tiidüsjuttõ sarja jakkas Mari-Liisa Parder, kiä om Tarto Ülikooli eetigäkeskusõ tiidüstüütäjä. Tä kõnõlõs tõisildõarvamiisist (eesti keeli lahkarvamus) vai väärtüsdilemmadest, kon meil tulõ valli katõ vai viil inämbä hindäle tähtsä asja vaihõl. Kuis tuud tetä – kuis oppi väärtüskonflikte är tundma ja naid lahendama? Foto: Lauri Kulpsoo

Lõunõeestikeelitside tiidüsjuttõ sarja vahtsõn võrokeelitsen loengun kõnõlõs Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeletiidüse instituudi eesti keele lektor Plado Helen. Tä tuu vällä tähtsämbä ja esierälidsembä võro keele erijoonõ ja võrdlõs võro kiilt eesti keelega. Foto: Lauri Kulpsoo

Lõunõeestikeelitside tiidüsjuttõ sari põikas kõrras lähembiide naabriide mano: vahtsõ tiidüsjutu kõnõlõs kodavere keelen Treffneri gümnaasiumi abiturient Imre Nõmm. Tä and teedüst Kodavere kandist, kodavere keelest ja taa keele päämäidsist tunnussist. Foto: Elina Kalme

Lõunõeestikeelitside tiidüsjuttõ sarja edimädsen setokeelitsen loengun kõnõlõs Eesti Vabaõhumuuseumi tiidüstüütäjä ja näütüste kõrraldaja Nassari Elvi. Tä kirjeldäs süüke ja süümisekombit vanast aost täämbädsehe aigu vällä ja arotas, mille naa muutunu omma. Foto: Jaanus Heinla.

Lõunõeestikeelitside tiidüsjuttõ sarja vahtsõ võrokeelitse loengu kõnõlõs Talna Ülikooli ütsikunnatiidüisi instituudi doktorant, Tarto Ülikooli ütiskunnatiidüisi instituudi külälislektri ja sotsiaalse innovatsiooni entusiast Kadri Kangro. Tä näütäs, kuis omma köüdetü sotsiaalnõ kapital ja maaelo ja saami teedä, miä om sotsiaalnõ innovatsiuun. Sotsiaalsõst kapitalist ja kogokundlikkusõst kõnõlõs ka Kadri Kangro veet eestikeeline karmanihelü-kõnõlus eksperte Merle Linno ja Aet […]

Lõunõeestikeelitside tiidüsjuttõ sarja vahtsõn loengun kõnõldas võro keelen ilmast, kliimast ja tuust, midä om võimalik ette nätä ja midä ei. Tiidüsjuttu aja atmosfäärifüüsik Piia Post, kiä om Tartu Ülikooli meteoroloogia ja klimatoloogia kaasprofesri. Saami teedä, kuis ilma ja kliimat uuritas ja määndse asja naid mõotasõ. Palutav küsümüs, määnest ilmateedüst sõs usalda, saa kah kõrralidsõ vastussõ. […]

Lõunõeestikeelitside tiidüsjuttõ sarja edimäne mulgikeeline loeng om ülekaehus Mulgimaast, mulkõst ja mulgi keelest. Kõnõlõja Kristi Ilves om Tartu Ülikooli mulgi keele ja kultuuri lektri ni Mulgi Kultuuri Instituudi mulgi keele ja kultuuri spetsialist ja aolehe Ütsainus Mulgimaa toimõndaja. Tä alostas umma loengut Mulgimaa aoluu lühkü kirjeldusega muinasaost pääle, kõnõlõs Mulgimaa kihlkundõst, süükest ja mulgi keele […]

Lõunõeestikeelitside tiidüsjutte sari jakkus tartokeelitse loenguga Lõunõ-Eesti sünnükombist vanõmban perimüsen. Kõnõlõs Tarto Ülikooli Villändi Kultuuriakadeemiä projektikõrraldaja Marit Külv. Aastil 2017-2021 uursõ Külvi Marit kuun Rebase Marjuga Harglõ kihlkunna saajakombit ja Lõunõ-Eesti sünnüperimüst 19. aastagasaa lõpust kooni täämbädse pääväni. Vanõmbas perimüses loetas taan loengun materjali, miä om peri 1880ndist aastist kooni 1930ndini, kukki kimmähe näütäs tuul […]

Seokõrdnõ lõunõeestikeeline tiidüsjutt om võro keelen ja tuud kõnõlõs Tarto Ülikooli lõunõeesti keele ja kultuuri lektri Jüvä Sullõv (Sulev Iva). Tä kõnõlõs, kuis lõunõeesti rahvit kutsut om, kost näide keele peri omma, kuis keele aoluun arõnu omma ja määne om naidõ kiili kõnõlõjidõ hindätiidmine. Jüvä Sullõv kirjeldäs tiidüsliidsi uurmiisi ja rahvalugõmisõ tulõmuisi lõunõeesti kiili kottalõ […]

Edimäne lõunõeestikeeline tiidüsjutt om tartu keelen ja tuud kõnõlõs Tartu Ülikooli eesti keele aoluu ja murdidõ profesri akadeemik Karl Pajusalu. Tartu kiil om edimäne eesti kiil, midä om Tartu ülikoolin opatu. Taad või pitä kõgõ vanõmbas akadeemilidses õdagumeresoomõ keeles. Pajusalu kõnõlõs tartu keele pikäst ja kimmäst aoluust ni parlatsõst saisust üten kõigi timä perrätulõjidõga.